Need ei pruugi olla ideaalsed vajaliku kohastumuse saavutamiseks. 2)igas keskkonnas on mitmeid vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Kohastumine nende kõigi suhtes ei saa olla täiuslik, vaid on teatud kompromisslahendus. 3) keskkonnatingimused pole püsivad ja muutuvad tihti ebakorrapäraselt. Kui aastaajad ei muutu korrapäraselt, siis liigid, kes sõltuvad nende muutusest jäävad hätta (valgejänes) 4) kasulikud isendirühmale, kuid ohustavad üksikisendeid N: mesilased, kelle astlatorked kaitsevad vaenlaste eest, kuid püsisoojase looma nahka jääb astel kinni ning mesilane sureb. Kohanemine-iga indiviid võib oma elu kestel sobituda elutingimuste muutustega nimelt päriliku reaktsiooninormi piires. Kohanemine on mittepäriliku alusega ja võib olla pöörduv. N: inimese silmapupilli avardumine ja ahenemine valguse muutudes, lihaste suurenemine. 5. liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma geenifond
Kohastumused ei avaldu võrdselt ja ühetaoliselt. Igas keskkonnas on vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Kaelkirjakute pikk kael ja jalad, isashirvede suured sarved. Keskkonnatingimused pole püsivad. Tavalistele tingimustele kohastunud metskitsed võivad ootamatu külma tõttu hukkuda. Talvekarvas valgejänes on kiskjatele lumevaesel talvel hästi näha. Osa kohastumusi on kasulikud isendirühmale, kuid ohustavad üksikisendeid. Mesilase astlatorked. Vastastikuline kohastumise vajadus: kohastumustega üle trumpamine. Kohanemine: indiviid sobitub elu kestel elutingimuste muutustega päriliku reaktsiooninormi piires. Mittepäriliku alusega ja pöörduv (silma pupill, päevitamine, lihasmassi suurenemine, immuunsus). Liigiteke: teine oluline evolutsiooniprotsess peale kohastumist üleminek makroevolutsioonile. Liik: looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad
annaabi.ee 
