Tsüklis on kaks vahelduvat liugesammu Jooksusamm tõusuviis- kasutatakse, kui suusa liugelennu pikkus ei ületa 0,3 m ja eessamm on 0,7-0,75m, mis ei võimalda lumme löödud kepi teravikust niipalju eemalduda, et kepitõuget saaks lõpetada suusatõuke ajal, mistõttu kepitõuge lõpetatakse järgneva sammu alguses. Tsüklis on kaks vahelduvat jooksusammu. Astesamm tõusuviis- kasutatakse, kui ei ole enam võimalik edasi liikuda suusa libisemise arvel. Tsüklis on kaks vahelduvad astesammu, kepitugi on pidev. Selle viisi tunnuseks on edasiliikumine ainult eessammude arvelt. Suusatamise ajalugu Kaasaegne suusatamine sai alguse 19. sajandil Telemarki maakonnas, kuid Nordlandi maakonnast Rødøy'st leitud iidne kaljujoonis näitab, et norralased kasutasid suuski juba 4000 aastat tagasi. Huvi suusatamise kui spordi vastu tärkas taas 1870. ja 1880. aastatel. Selle eest tuleb eelkõige tänada Lõuna-Norras asuva Telemarki maakonna inimesi eesotsas Sondre Norheimiga.
ei ole. 2) Astesammuga – tõusu järsenedes, kui libisemine asendub astumisega; vähemalt üks suusk on lumega pidevalt kontaktis. 3) Jooksusammuga – järsu, ca 13-18° tõusu kiireks ületamiseks, kui treenitus võimaldab. Iseloomulikeks tunnusteks on hoojala sääre ettependeldamine raja suhtes ristiasendini ja jalatõuke lõpule järgnev lühike lennufaas. Algajatele õpetatakse esmalt astesammu varianti mitmesugustes lume- ja rajatingimustes. Kui see variant on rahuldavalt omandatud, sobib õpetada ka libisevat tõusuvarianti. Seejuures rõhutatakse järgmisi momente: - Jalatõuge on järsem ja suunatud rohkem alla (suusa pidavuse saavutamiseks), pöid sirutud energiliselt. - Hoojalg viiakse rõgutatult kiiresti ette (see suurendab jalatõuke jõudu ja suusa pidamist). - Keppidega toetutakse ja tõugatakse samuti tugevamini, kepitugi lumel on samuti
annaabi.ee 
