maalimiskursuste juhatajana, muuseumiametniku ja vabakunstnikuna Esinenud näitustel Euroopas, Austraalias ja Ameerikas. Suri Rootsis 21. juunil 1990. aastal Tal on kaks poega: teadusfilosoof Rein Vihalemm meediaprofessor Peeter Vihalemm Vihalemma panus eesti luulesse on originaalne, imeteldavalt erandlik. Tema vaimulaad on valdavalt regressiivne, tagasiliikuv. Kompositsioonivõttena rakendab ta läbivalt astendavat parallelismi ehk rahvalaululikku gradatsiooni või selle teisendeid. Kuid seda mitte kujundi tavapärases, vaid harva esinevas tagurpidivormis ehk antikliimaksina. Määravad on liialdav vähendus ehk meioos, sõnumi edastamine selle tähtsust järjest tühistava eituse, litootese kaudu. Sellega kaasneb enese mina tahtlik pisendamine teesklus ja eneseiroonia. Vihalemma luulet iseloomustavad rahvalikult tabav huumor
tegurite absoluutväärtuse korrutisega. Korrutamisel kehtib sama reegel : + ja - =- -ja - = + - ja + = - Kahe ratsionaalarvu jagatis on ratsionaalarv, mille saamiseks 1) Jagame arvude absoluutväärtused 2) Seejärel võtame märgiks plussi, kui arvude märgid on ühesugused ja miinuse kui märgid on erinevad. Nt : -14: (7) = -2 Astendamine Astendamiseks nimetatakse astme an , kus a on astendatav ja n on astendaja. Astendaja näitab mitu korda on vaja astendavat iseendaga korrutada. Kui astendatav on negatiivne, siis astendamise tulemus on negatiivne vaid siis, kui astendaja on paaritu arv, kuna siis korrutatakse paaritu arv kordi negatiivset arvu. Protsent Protsendi leidmine. Üks protsent on sajandik tervikust ja seda tähistatakse 1%. Tervikut tähistatakse 100% 1% = 1/100 ehk 0.01 osa Arvust protsendi leidmiseks tuleb arv antud protsendile vastava osaga läbi korrutada Nt: 73% leidmiseks arvust 8 tuleb arv 8 läbi korrutada 73/100 = 0,73