Tõenäoliselt ongi von Engelhardti teeneks Sillapää pargi peatelje väljaarendamine piltmaastikuks, mis on inglise maastikuaia üks tähelepanuväärsemaid stiiliilminguid (Tallinn, T. 2011). Peahoone lähim ümbrus on kujundatud regulaarses stiilis, pargi kaugemad osad aga vabakujulises nn inglise stiilis. Iluaed läheb sujuvalt üle maastikupargiks, mis muutub märkamatult parkmetsaks. Lossi eest laskuvad järve suunas terrassid. Astangutel asuvaid roosipeenraid raamivad pöetud pukspuud ja muru. Reeglipärasust rõhutavad kaks silindri-, neli koonuse- ja kaks kerakujuliseks pügatud võimsat elupuud. Teid raamivad kaarväravad ja sõrestikud roniroosidega. Otse järve kaldal on maakividest tugimüüriga piiratud puhkekoht, mille trepistik ulatub vette. Rosaariumi terrassidelt avanevad vaated paisjärvele ja üle järve veepeegli Räpina kirikule. Kaunis kaugvaade mõisahoonele avaneb ka järvelt ja teiselt kaldalt.
ehitati kanalid ja veehoidlad, arenes tööjaotus, tekkis kiri, hakkasid tegutsema elukutselised kunstnikud. Tigrise ja Eufrati jõe vahel, Mesopotaamias, arenenud ühiskonnas elasid sumerid ja akaadid. Hakati kasutama kiilkirja ja ehitati templeid, valitsejatele losse ja linnakindlusi. Ehituslikud uuendused olid kaared ja võlvid. Templikompleksis oli kõige tähtsam pühamu ehk tsikuraat kõrge astmiktorn, mille tipus oleva jumala kujuga templi juurde viis eri astangutel erinevast kohast kulgev trepp. Skulptuurist leidub savitahvleid, kus kujutati tähtsaid sündmusi ja lihtsustatud kujusid. Palju on leitud keraamikat. Assüüria ja Uus-Babüloonia ehk Mesopotaamia kunst Assüürlased, kellel olid suurimad lossid, kuningate ülistamist kujutavad reljeefid, lõid loominimeste ja fantastiliste olevuste kujutisi, nt. tiibade ja inimese peaga härg. 612. a. e.m.a taastas Babülon oma iseseisvuse ja tekkis Uus-Babüloonia riik. Mesopotaamia