Eesti pinnamoe kujunemises eristatakse üldjoontes kolme tähtsamat etappi. Neist varaseim algas u 250 miljonit aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari mandrijäätumisteni. Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid - kõrgustikud, lavamaad ja nõod. Kuna aluspõhjakivimid olid lõuna poole kaldu, kulusid lavamaade ja . ka aluspõhjaliste kõrgustike põhjanõlvad järskudeks astanguteks, samas lõunanõlvad jäid laugeks. Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on ka nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa on aga hilisemate setete alla mattunud. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnamoodi? Pinnamoe kujunemise teisel etapil algas mandriliustike kulutav tegevus. Jääaegade arvu suhtes ei ole teadlased üksmeelel. Arvatakse, et neid on olnud 3-6
(nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed) PINNAMOE KUJUNEMINE Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? *Algas 250 miljonit aastat tagasi DEVONI ajastul ning kestis KVATERNAARI mandrijäätumiseni. * Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid kõrgustikud, lavamaa ja nõod. *Aluspõhjakivimid olid lõuna poole kaldu seega kulusid lavamaade ja aluspõhjaliste kõrgustike põhjanõlvad järskudeks astanguteks.( lõunanõlvad jäid laugeks) *Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on ka nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa on ka hilisemate setete alla mattunud. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnamoodi? *Pinnamoe kujunemise teisel etapil algas mandriliustike kulutav tegevus. *Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja pealispinnast ära mitmekümne meetri paksuse kihi.
(nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed) PINNAMOE KUJUNEMINE Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? *Algas 250 miljonit aastat tagasi DEVONI ajastul ning kestis KVATERNAARI mandrijäätumiseni. * Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid – kõrgustikud, lavamaa ja nõod. *Aluspõhjakivimid olid lõuna poole kaldu seega kulusid lavamaade ja aluspõhjaliste kõrgustike põhjanõlvad järskudeks astanguteks.( lõunanõlvad jäid laugeks) *Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on ka nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa on ka hilisemate setete alla mattunud. Kuidas on jääajad mõjutanud Eesti pinnamoodi? *Pinnamoe kujunemise teisel etapil algas mandriliustike kulutav tegevus. *Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja pealispinnast ära mitmekümne meetri paksuse kihi.
annaabi.ee 
