Osmussaare vahemikus. Paeplatoo on selle piires enamasti tasemel 1050 m amp, laskudes üksnes Läänemere keskosas tasemeni 150 m amp. Klindivööndi laius on Läänemere klindil enamasti 25 km ja kõrgus 100160 m. Klindiastangud on merepõhjas laugemad ja rohkem setete alla mattunud kui rannas, ehk sellised, nagu need olid pärast viimase mandriliustiku taganemist. Põhja-Eesti klint on Balti klindi keskne lõik ja hõlmab sellest u 300 km (astangujoont pidi enam kuni 600 km) Põhja- Eestis Osmussaare ja Narva vahemikus. Kui ligi 1200 km pikkusel (astangujoont pidi isegi 1750 km) Balti klindil on paljanduvat astangut kokku vaid u 170 km, siis ligi 135 km sellest langeb Põhja-Eesti klindi arvele. Klindivööndi laius suureneb Põhja-Eesti klindi lääneosa 35 kilomeetrilt kuni 40 kilomeetrini idas ja kõrgus enam kui 230 meetrini. Ingeri klint on Balti klindi idapoolseim lõik ja hõlmab u 250 km Narva jõe ja Laadoga
Sissejuhatus Balti klint see on hiiglaslik (linnulennult umbes 1200 km, astangujoont pidi ligi 1750 km) Ölandi saare lähistelt üle Läänemere ja piki Põhja-Eesti rannikut kuni Laadoga järveni kulgev, tänapäevaste ja iidsete rannaastangute süsteem mis jälgib ligikaudu Vene lava põhjapiiri. Põhja-Eesti klint hõlmab sellest Läänemereäärse ala suurimast maastikuelemendist küll vaid neljandiku, st. selle, mis jääb Osmussaare ja Narva vahemikku, kuid on see-eest ka kõige tähelepanuväärsem. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1c/Pakri_pank_2005