kinni kasvanud . Minevikus on seda rannatüüpi seevastu kõige enam kasutatud (peamiselt karjamaana). Sageli toimub ka laugete moreenrandade kamardumine. Neidki alasid on varem karjamaana kasutatud. Enamasti piirnevad kamardunud rannad moreentasandikega, kus levivad rähkmullad. Neid on intensiivselt põllunduses kasutatud, näiteks Pöides, Pihtlas, Randkülas, Tiirimetsa piirkonnas jm. Aktiivsete geoloogiliste protsessidega rannalõikudel esineb pank ja astangranda. Esimene neist on seotud peamiselt Saaremaa loodeossa jääva LääneEesti klindiga. Astangrand on kujunenud pinnakatte pudedates setetes ning on kergesti lainetuse poolt murrutatav. Vilsandi põhjaosas ja Vaika saartel kohtab Eestis vähe esinevat kaljuranda. Nende rannatüüpidega piirnevatel aladel on põhiliselt koreserikka lähtekivimiga mullad. Haritavat maad on seal vähe ning põllud väikesed. aladel, kus pagurannas paljanduvad aluspõhja lubjakivid või glatsifluviaalsed setted
Eestis tüüpilist järskranda ei ole. Kõikjal laiub laugrand, mille piires eristatakse järsak- ja lauskranda.Eesti rannatüübid: Järskrand – meri sügavneb avamere suunas kiiresti. Laugrand – meri avamere suunas sügavneb aeglaselt. Kõikjal Eestis. Siin eristatakse: järsakranda ja lauskranda. Vastavalt sellele, kas järsakrand on murrutatud aluspõhja kivimitesse või Kvaternaari setetesse, eristatakse pankranda ja astangranda. Pankrannal astub merelainetele vastu enam-vähem püstseinaline aluspõhja kivimitest murrutusjärsak. Selle ees asuv murrtuslava on tasane ning lahtist materjali on seal vähe. Astangranna murrutusjärk on vaid mõni m kõrge ja laugeLauskranna olulisemateks tüüp on: Kaljurand - paljandub lame paene aluspõhi, näiteks Vaika saartel ja Vilsandil.Moreenirand – esineb Est sageli
annaabi.ee 
