Juba esimestel sajanditel peale Buddha parinirvaanat hakkasid Buddha sõna erinevate versioonide ning tõlgenduste põhjal kujunema koolkonnad. Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismisuurkogudel, mida poole tuhande aasta jooksul toimus neli; viies suurkogu toimus 1871. aasta novembris ja kuues suurkogu 1954. aasta mais. 2. sajandi lõpul või 1. sajandil e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt Astahasrik-prajñpramit-stra (Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra). Selle järel kirjutati üles Tripitaka ehk "Kolmikkorv". (Paali 'ti - kolm, 'Piaka' - korv). Paalikeelne Tipitaka on tänini ainsana tervikuna säilinud vanim budistlik kaanon. Tipitaka koostati juba esimesel budismi suurkogul vahetult (umbes kolm kuud) peale Buddha surma. Seda peetakse kõige autentsemaks Buddha õpetuseks. Tänapäeval on Tipitaka theravaada koolkonna põhiline pühakiri, mis
Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Juba esimestel sajanditel peale Buddha parinirvaanat hakkasid Buddha sõna erinevate versioonide ning tõlgenduste põhjal kujunema koolkonnad. Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismi suurkogudel, mida poole tuhande aasta jooksul toimus neli. 2. saj lõpul või 1. saj e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt Astahasrik-prajñpramit-stra (Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra). Selle järel kirjutati üles ka Tripitaka e "Kolmikkorv". Tripitaka paalikeelne variant Tipitaka on tänini tervikuna säilinud budistlikest kaanonitest vanim. Tipitaka koostati pärimuse järgi juba esimesel budismi suurkogul vahetult peale Buddha surma. Ilmselt aga sisaldab see hulgaliselt hilisemaid lisandusi ja toimetajatööd. Tänapäeval on Tipitaka theravaada koolkonna pühakiri, mis osaliselt kattub ka teiste