Second level Third level Fourth level Fifth level · Joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaksmääramiseks, seejuures moodustub sinise värvusega ühend. Astaat Astaat on raskeim halogeen, sarnaneb keemiliselt joodi ja polooniumiga.Äärmiselt eba püsiv element , poolmetall Astaati looduses peaaegu ei leidu (üliväikestes kogustes, 5 x 105 0,02 % , on teda leitud uraani ja tooriumi radioaktiivlagunemise saadustest). Kõik astaadi isotoobid on radioaktiivsed. Astaati saadi esmakordselt vismuti kiiritamisel alfaosakestega: 83209 Bi + 24 He = 85211 At + 2 01n (1940 USA teadlased D.R.Corson, K.R.MacKenzie ja E.G.Segre). Isotoope on tehislikult saadud üle kahekümne, neist pikima poolestusajaga on 85210At poolestusaeg 8,3 tundi.
Sõna halogeen tuleneb kreeka keelsest (`hals' meresool; `gen' tekitama) ja tähendab soolatekitajaid. Halogeenide oksüdatsiooniastmed on vahemikus I kuni +VII. Ainult fluoril võivad olla oksüdatsiooniastmed I ja 0. Looduss esineb halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja kloori, mida esineb nii mineraalide koostises kui ka lahustunult merevees. Broomi ja joodiühendid on vähem levinud ja radioaktiivset astaati leidub maakoores vaid umbkaudu 30grammi. Hinnanguliselt on astaat Maal leiduvaist 93st elemendist üldse kõige vähem levinud element, mida tuntakse suhteliselt vähe. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, seega reaktsioonivõrrandites on nende indeksiks alati 2. Kuna nende molekulide vahel on suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud, siis on halogeenidel madalad keemistemperatuurid.
Keemilisel aktiivne, kuid teistest halogeenidest vähem aktiivne Vesinikuga reageerib soojendamisel Kasutamine: Joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaks tegemisel, jooditinktuuri kasutatakse meditsiinis ASTAAT Järjenumber 85 Kõik ta isotoobid on radioaktiivsed See on tumedat värvi ohtlik radioaktiivne halogeen Looduses esineb väikeses koguses astaadi isotoope Maakoores on hinnanguliselt 30g astaati Kasutamine: Vaid teadusuuringutes, isotoop massiarvuga 211 kasutatakse ka vähiraviks VESINIKKLORIIDHAPE Üks tuntumaid halogeeni ühendeid. Puhtal kujul mürgine gaasiline aine, vesilahus on tugev hape. Vesiniku ja kloori vaheline reaktsioon H2+ Cl2= 2HCl Kasutatakse paljudes orgaanilistes sünteesides ning metallide eraldamiseks maagist ja metalli kloriidide tootmiseks. NAATRIUMKLORIID
Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenide oksüdatsiooniastmed on vahemikus –I kuni +VII. Ainult fluoril võivad olla oksüdatsiooniastmed –I ja 0. Looduses leidub halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja kloori. Broomi- ja joodiühendid on palju vähem levinud ning radioaktiivset elementi astaati leidub üldse maakoores vaid mõnikümmend milligrammi. Arvatavasti on astaat Maal leiduvast 93 elemendist üldse kõige vähem levinud element. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu reaktsoonivõrrandites kirjutatakse neid : F2, Cl2,Br2, I2 Halogeene iseloomustavad järgmised omadused: Madalad keemistemperatuurid Fluor ja kloor on toatemperatuuril gaasid Jood on tahke
Halogeenid Halogeenid Sõna halogeen tuleneb kreeka keelest ja tähendab soolatekitajaid Halogeenid on VII A rühma elemendid Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka Looduses leidub halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja talle järgneb kloor Broomi- ja joodiühendid on palju vähem levinud ning astaati leidub üldse maakoores vaid mõnikümmend milligrammi Halogeenid Halogeenid lihtainena koosnevad kahe aatomilistest molekulidest Koik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt murgised. Halogeeniaurud on terava lohnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetottu tuleb koik halogeenidega tehtavad katsed sooritada tootava tombega tombekapis. Fluor Fluori avastamine: Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektroluusil
annaabi.ee 
