▸ Tugev lõhn ▸ Nii vedeliku kui auruna on söövitav ja ärritav. JOOD(I) ▸ Jood on keemiline element järjenumbriga 53. ▸ Joodil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127. ▸ Normaaltingimustes esineb Jood tumepruunide kristallidena. ▸ Sulamistemperatuur on 113 kraal ja keemistemperatuur on 184 kraal. ▸ Keemisel tekib lillakas aur. ▸ Jood on teistest halogeenidest verdij vähem aktiivne. ASTAAT(AT) ▸ Astaat on keemiline element järgunumbriga 85. ▸ Kõik Astaadi isotoobid on radioaktiivsed. ▸ Kõige stabilise isotoop on massiarvuga 210. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Fluor 1. Fluor, elemendi tähisega F, on levinuim halogeen maakoores. See on värvuselt kahvatukollane. Fluor on õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas. Kui õhus on miljondik osa fluori, siis põhjustab sellise õhu sissehindamine inimesele surma. 2. Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega v.a. lämmastik, heelium ja argoon. Fluoris süttivad peale metallide ja mittemetallide veel põlema puit, paber, grafiit, väävel ning isegi ka sellised tulekindlad matrjalid nagu asbest ja tellis. Isegi vesi süttib fluoris põlema, kusjuures selle käigus eraldub hapnik. 3. Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga atmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti. 4. Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. 5. Täiskasvanud inimorganismis on keskmiselt 2-2,4 g fluori, millest enamik paikneb...
Normaaltingimustes esineb tumepruunide kristallidena Keemilisel aktiivne, kuid teistest halogeenidest vähem aktiivne Vesinikuga reageerib soojendamisel Kasutamine: Joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaks tegemisel, jooditinktuuri kasutatakse meditsiinis ASTAAT Järjenumber 85 Kõik ta isotoobid on radioaktiivsed See on tumedat värvi ohtlik radioaktiivne halogeen Looduses esineb väikeses koguses astaadi isotoope Maakoores on hinnanguliselt 30g astaati Kasutamine: Vaid teadusuuringutes, isotoop massiarvuga 211 kasutatakse ka vähiraviks VESINIKKLORIIDHAPE Üks tuntumaid halogeeni ühendeid. Puhtal kujul mürgine gaasiline aine, vesilahus on tugev hape. Vesiniku ja kloori vaheline reaktsioon H2+ Cl2= 2HCl Kasutatakse paljudes orgaanilistes sünteesides ning metallide
Fifth level · Joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaksmääramiseks, seejuures moodustub sinise värvusega ühend. Astaat Astaat on raskeim halogeen, sarnaneb keemiliselt joodi ja polooniumiga.Äärmiselt eba püsiv element , poolmetall Astaati looduses peaaegu ei leidu (üliväikestes kogustes, 5 x 105 0,02 % , on teda leitud uraani ja tooriumi radioaktiivlagunemise saadustest). Kõik astaadi isotoobid on radioaktiivsed. Astaati saadi esmakordselt vismuti kiiritamisel alfaosakestega: 83209 Bi + 24 He = 85211 At + 2 01n (1940 USA teadlased D.R.Corson, K.R.MacKenzie ja E.G.Segre). Isotoope on tehislikult saadud üle kahekümne, neist pikima poolestusajaga on 85210At poolestusaeg 8,3 tundi.
· fluor · kloor · broom · jood · astaat Fluor (F2) on kahvatukollane gaas. Kloor (Cl2) on rohekaskollane gaas. Broom (Br2) on pruunikaspunane vedelik. Jood (I2) on purpurmust tahkis. Astaat on radioaktiivne mittemetalliline tahkis, mida leidub maakoores väga vähe (mõnikümmend milligrammi) küll aga võib teda saada tuumareaktorites. Arvatavasti on astaat üldse 93st maal leiduvast elemendist kõige vähem levinud. Ja kuna astaadi omadusi tuntakse veel suhteliselt vähe, siis ma teda rohkem halogeenide ja seega ka halogeeniühendite hulgas ei käsitle. Kuna halogeeniühendid reageerivad väga hästi on nad asendamatud paljude ainete valmistamisel. Olles hüdrofoobsed lahustuvad halogeeniühendid vees äärmiselt vähe küll aga lahustavad nad väga hästi teisi hüdrofoobseid aineid. Tänu sellele kasutatakse neid rasvade, õlide, vaikude jt materjalide lahustamiseks
annaabi.ee 
