Assüüria ja Babüloonia olid vanaaja riigid Tigrise ja Eufrati jõgede kesk- ja alamjooksul. Assüürlased ja Babüloonlased olid semiidi hõimud, kes rääkisid akadi kelle erinevaid dialekte, kasutasid kiilkirja ning jagasid kultuuri. Vana-Assüüria Assüüria on nime saanud Assuri linna järgi, oli suurema osa Assüüria ajaloost riigi pealinnaks. Vana-Assüüria valitsejatest on kuulsaim Samsi-Adad I (1781-1813 eKr), kelle valitsemis ajal saavutas riik esimest korda suurriigi mõõtmed; Assurisse ehitati kuningapalee ja laiendati tsikuraati. Riik langes vaid paarkümmend aastat hiljem Babüloonia kuninga Hammurapi vägede ees. Vana-Babüloonia ja Hammurapi Riikide vahelises mõjuvõimu võistluses osales ka Babülon, mille troonile tõusis umbes 1810. eKr andekas valitseja ja väejuht Hammurapi, kes paarikümne aastaga saavutas kontrolli terve Mesopotaamia üle. Seadused on raiutud üle 2m kõrgusesse basaltsambasse, mille üleosas on kujutatud kuningat
linnriikidena). Linnades oli aga arvestatav linnakodanikkond, kes valitsesid oma linna ise oli esindus. Ilmselt oli ka mõjukas kaupmeeskond. Kodanikkond ei ole nii selgelt allutatud tsentraalsele kontrollile nagu oli sumeri linnriikides. Nt Kanesi linn, milles olid nö perefirmad (nt naine oli Assuris ja korraldas tootmist, mees aga oli Kanesis ja korraldas kaubavahetust. Nende vahel käis kirjavahetus. Mees realiseeris kauba ja hankis tooraine, mille toimetas Assurisse). Templimajapidamised säilised ning olid kuninga kontrolli all. Kuningad lasid templitel toimida kui suurmajapidamistel. Tempel ja tsikuraat olid kõrvuti. Samas ei pääsenud templist otse tsikuraati, tsikuraadi sissekäik oli eraldi. Kuningas oli suur ülemvalitseja, kes valitses paljude linnriikide ja templite üle. Kuningavõimu ideoloogias oli erinevus Lõuna- ja Põhja-Mesopotaamia vahel. Lõuna-Mesopotaamias rõhutasid
annaabi.ee 
