2004.aastal ühinenud riike peeti sobivaks Euroopa Liitu kuuluma sellepärast, et EL-i uued kodanikud teenivad keskmiselt vaid 40% teiste liikmesriikide keskmisest sissetulekust, sisaldavad liitumismeetmed ka rahalise abi paketti, mille suurus 2004. a on 10, 2005. a 12,5 ja 2006. a 15 miljardit eurot. See aitab uute liikmesriikide majandustel ülejäänud 15-le järele jõuda.Tulevased kanditaat riigid on: Türgi, Makedoonia ja Horvaatia. Türgil on assotsieerumisleping EL-iga alates 1964 ja liitumisavalduse esitas ta1987.Ma arvan, et Türgi ei sobiks EL-i, sest nende õigussüsteem ei ole minu arvates päris õige.Ma arvan, et ei ole hea kui seal elavad inimesed saavad Euroopas vabalt liikuda.
Kuna EL-i uued kodanikud teenivad keskmiselt vaid 40% teiste liikmesriikide keskmisest sissetulekust, sisaldavad liitumismeetmed ka rahalise abi paketti, mille suurus 2004. a on 10, 2005. a 12,5 ja 2006. a 15 miljardit eurot. See aitab uute liikmesriikide majandustel ülejäänud 15-le järele jõuda. Uued ja võimalikud liitujad Euroopa Liidus käib praegu terav debatt, kas Türgi ikka sobib sellesse ühendusse, Türgi on NATO ja Euroopa Nõukogu liige, tal on assotsieerumisleping EL-iga alates 1964 ja liitumisavalduse esitas Türgi 1987. a. Pärast 1999. aastal ametlikult EL-i liikmekandidaadiks saamist on Türgi teinud tõesti suuri edusamme: kaotanud surmanuhtluse, karmistanud võitlust piinamisjuhtumitega oma õigussüsteemis, parandanud naiste olukorda ja võimaldanud kurdidel taas oma kultuurielu edendada. 3. oktoobril 2005 alustatigi liitumisläbirääkimisi Türgiga ja ka Horvaatiaga, viimane
nimetatud riigid EL-i. Kuna EL-i uued kodanikud teenivad keskmiselt vaid 40% teiste liikmesriikide keskmisest sissetulekust, sisaldavad liitumismeetmed ka rahalise abi paketti, mille suurus 2004. a on 10, 2005. a 12,5 ja 2006. a 15 miljardit eurot. See aitab uute liikmesriikide majandustel ülejäänud 15-le järele jõuda. Uued ja võimalikud liitujad Euroopa Liidus käib praegu terav debatt, kas Türgi ikka sobib sellesse ühendusse, Türgi on NATO ja Euroopa Nõukogu liige, tal on assotsieerumisleping EL-iga alates 1964 ja liitumisavalduse esitas Türgi 1987. a. Pärast 1999. aastal ametlikult EL-i liikmekandidaadiks saamist on Türgi teinud tõesti suuri edusamme: kaotanud surmanuhtluse, karmistanud võitlust piinamisjuhtumitega oma õigussüsteemis, parandanud naiste olukorda ja võimaldanud kurdidel taas oma kultuurielu edendada. 3. oktoobril 2005 alustatigi liitumisläbirääkimisi Türgiga