teistesse inimestesse, püüd eraldumisele ja üksindusele, agressiivsus, ekstsentrilisus, teravate elamuste otsimine, ohu alahindamine ja ülemäärane vaprus. Kurjategijatel eeldas Eysenck kõrgemat psühhotismi taste kui mittekurjategijatel. Eysenck tegeles ka kuritegeliku käitumise omandamise probleemidega. Kuritegeliku käitumise puhul pidas Eysenck esmatähtsaks kahte õppimise viisi: · Tingitud reflekside omandamine klassikalisel viisil, s.o assotsiatsioonimeetodil. · Instrumentaalne õppimine, kui mingi käitumisviisi omandamine on seotud selle eest saadava tasu või karistusega. Just nende kahe õppimisviisi abil kujuneb välja õigusvastane (antisotsiaalne) käitumine. Tingitud refleksid omavad kahesugust efekti kuritegeliku käitumise jaoks: a. Preventiivne efekt, st hoiab ära niisuguse käitumise b. Tekitab süütunde pärast sel viisil käitumist
eraldumisele ja üksindusele,agressiivsus,ekstsentrilisus,teravate elamuste otsimine,ohu alahindamine ja ülemäärane vaprus.Kurjategijatel eeldas Eysenck kõrgemat psühhotismi taste kui mittekurjategijatel. Eysenck tegeles ka kuritegeliku käitumise omandamise probleemidega.Kuritegeliku käitumise puhul pidas Eysenck esmatähtsaks kahte õppimise viisi: Tingitud reflekside omandamine klassikalisel viisil,s.o assotsiatsioonimeetodil Instrumentaalne õppimine,kui mingi käitumisviisi omandamine on seotud selle eest saadava tasu või karistusega Just nende kahe õppimisviisi abil kujuneb välja õigusvastane(antisotsiaalne)käitumine.Tigitud refleksid omavad kahesugust efekti kuritegeliku käitumise jaoks: a) Preventiivne efekt,st hoiab ära niisuguse käitumise b) Tekitab süütunde pärast sel viisil käitumist
annaabi.ee 
