aastal ning olid algselt paljulubavad. 2010. aastal novembrikuus allkirjastati ühtlasi EL-i ja Armeenia teineteisemõistmise memorandum kõikehõlmava institutsioonide ülesehituse raames (Comprehensive Institution Buiolding), mis aitaks reformida Armeenia avalikke institutsioone ja tuua neid lähemale EL-i standarditele. 2013. aastal Armeenia äkitselt keeldus alla kirjutamast juba praktiliselt ette valmistatud EL-i ja Armeenia vahelistele assotsiatsioonilepingule ning vabakaubanduslepingule. Selle asemel liitus ta hoopis SRÜ Tolliliiduga, mis oli Moskva jõulise vahelesegamise ja kulissidetaguse töö tulemus. Siiski jõuti varem alustatud viisalihtsustusprotsessi ja tagasivõtulepingute formeerimisega lõpusirgele välja ning need jõustati EL-i ja Armeenia juhtkonna poolt 2014. aasta jaanuaris. See näitas, et Armeenia pole soovinud Idapartnerluspoliitika raames suhteid EL-iga lõpetada. EL omakorda
korral, püüet lahendada olemasolevad lahkarvamused ja probleemid ükshaaval ja pragmaatiliselt. Omaette valupunktiks on lõplikult lahendamata piiriprobleem. Venemaa ei ole tänaseni tunnustanud Tartu rahu ega ka 1940. aasta okupatsiooni. Vene-Eesti piirileping ootab allakirjutamist ning ratifitseerimist mõlema riigi parlamendis. Ühinemine Euroopaga ja NATO-ga: 1. jaanuaril 1995 jõustus Eesti ja Euroopa Liidu vaheline vabakaubandusleping. 12. juunil 1995, kirjutati alla Eesti assotsiatsioonilepingule Euroopa Liiduga, sätestades Eesti eesmärgiks täisliikmeks saamine Euroopa Liidus. 16. jaanuaril 1998 kirjutasid USA president ja Balti riikide presidendid Washingtonis alla USA-Balti partnerlushartale, milles USA rõhutas püsivat huvi Eesti, Läti ja Leedu sõltumatuse ning julgeoleku vastu ja tervis nende püüdlusi NATO-ga liitumiseks. NATO tippkohtumisel 21. nobembril tegi peasekretär ametliku ettepaneku alustada liitumisläbirääkimisi: Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu,
annaabi.ee 
