Kui Pille ütleb, et ei saa liigutada, siis jätan ta sinna paika lamama ja vaatan et ta oleks samas positsioonis enne kui saabub kiirabi. 5. Kaarel sai ehitusel töötades raske peatrauma, sest unustas kaitsekiivrit kasutada. Pärast õnnetust olid tal tasakaaluhäired ja raskusi kõnelemisega ning tekstist aru saamisega. Milliste vigastustega ajus võib neid häireid põhjendada? Vastus: väikeaju vigastus ja kahjustunud on assotsiatsiatiivsed väljad. 6. Täienda skeemi: NÄRVISÜSTEEM SOMAATILINE NS AUTONOOMNE NS Kesk NS Piirde NS Sümpaatiline Parasümpaatiline Peaaju Seljaaju Peaaju Seljaaju Ülesanne: autonoomse närvisüsteemi kaudu toimub närvid närvid siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte
piiranguga Kõikide aistingute tekkemehhanism on sama. analüsaatorite vahendusel Aistingutel on olemas ainult alumine absoluutne lävi. on olemas alumine ja ülemine 3. Valikvastused Seljaaju põhiülesandeks on: a) hoida keha tasakaalus; b) une- ja ärkveloleku regulatsioon; c) ühendada kehas toimuvat peaajuga; d) kontrollida sisenõresüsteemi. Ajukoore funktsionaalsete väljade hulka ei kuulu: a) motoorsed; b) relatiivsed; c) sensoorsed; d) assotsiatsiatiivsed. Inimese põhiaistinguks peetakse: a) kuulmisaistingut; b) nägemisaistingut; c) haistmisaistingut; d) maitsmisaistingud. Pimedatel hästi arenenud kuulmine ja kompimine on: a) näide korrelatsioonist; b) näide kompensatsioonist; c) näide sünesteesiast; d) näide adaptatsioonist. Kofeiin: a) ei kuulu uimastite hulka; b) kuulub depressantide hulka; c) kuulub stimulantide hulka; d) kuulub hallutsinogeenide hulka. Alkohol:
4. Kuklasagar- nägemine Ajukoore funktsionaalsed väljad: 1. Motoorsed väljad- Otsmiku- ja oimusagara piiril. Nendelt aladelt lähevad käsklused lihastesse (tahtelised liigutused). Mida peenemad on liigutused seda suurem on esindatus ajukoores 2. Sensoorsed väljad- hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras ning puutetundlikkuse keskust otsmiku-ja kiirusagara piiril. Meelte saadatud info. 3. Assotsiatsiatiivsed väljad- moodustavad sjukoorest ule veerandi. Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega- mälu, mõtlemine, tajumine ja kõne. 11. Kliiniline psühholoogia 1. Anoreksia- See on psühholoogiline haigus, mis tähendab, et patsient hakkab end näljutama, jõudes mingil hetkel kehakaalus kriitilise piirini, nähes end siiski paksuna ei suuda ta süüa.Anoreksik mõtleb pidevalt toidust, ta on kehaliselt väga aktiivne, kui
annaabi.ee 
