Wernicke ala on kuulmiskeskuse vahetus naabruses. c) Sekundaarne ehk teisane motoorne ala ehk motoorse ala vokaliseerimispk. Paikneb eesmises tsentraalkäärus. Selle pk kahjustumisel kestab afaasia ehk kõnevõimetus mõne nädala. Kõnega seotud str-d: Kaarkimp (ld k fasciculus arcuatus) kujutab endast närvijätkeid, mis seovad Wernicke ala ja nägemiskeskust selle naabruses olevat ajukoort Broca' keskusega. Oluline on Brodmani väli 39 ehk nurkkäär ehk ld k Gyrus angularis (assotsatiivne ehk seotud pk nägemiskeskuse naabruses, mille närvirakud osalevad samuti informatsiooni edastamisel nägemiskeskuse Broca' alal). Kõne kujunemisel on põhimõtteliselt 2 erinevat teed: 1) Kuuldud sõna 41,42 väli Wernicke ala kuulmine ja sõnast arusaamine. Kuuldud sõna tekitab erutuse kuulmiskeskuse väljades 41 ja 42 oimusagaras ja sealt edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses kõnekeskuses ja sõnast saadakse aru alles siis, kui see on levinud Wernicke alasse
tajuvõimed, funktsionaalsed teadmised Harjutamise staadiumite mudelid: _Kahestaadiumiline (Adams, 1971) _Kolmestaadiumiline (Anderson, 1982): Esimene staadium (kognitiivne treening): Sooritaja püüab omandada ülesande olemust. Rakendatakse erinevaid strateegiaid, modifitseeritakse, loobutakse. Sagedased eksimused, liigutusmuster vähekonstantne Teine staadium (assotsatiivne treening): Oskuse täiustamine. Liigutused täpsed, terviklikud, liigutusmuster konstantne. Keskkonnastiimuleid töödeldak efektiivselt Kolmas staadium (autonoomne treening): Korrektse tegevuse näiliselt pingutuseta sooritamine. Liigutused suures osas automatiseerunud. Tähelepanu ja efektiivne Keda ja mida uurivad ekspertsuse uurijad? 1. Keskkonnast informatsiooni: ülesleidmist, äratundmist, hankimist, varasema teadmise/kogemusega integre 2
annaabi.ee 
