Seadus ütleb, et suures vabalt ristuvas populatsioonis jõuavad genotüübisagedused alleelisageduste poolt ettemääratud tasakaalu juhul, kui puuduvad muud evolutsioonitegurid. HW seaduse eeldused: Organismid on diploidsed Paljunemine on suguline – mittesugulise paljunemise puhul oleksid järeltulijate genotüübid täpsed koopiad vanematele. Generatsioonid ei ole kattuvad Toimub vaba ristumine – assortatiivse ristumise puhul oleks liiga vähe heterosügoote. Populatsioon on lõpmata suur – kui populatsioon on liiga väike, võib see põhjustada suvalisi muutusi alleelide sagedustes. Geenitriiv on probleemiks ainult väikeste populatsioonide puhul. Suuremate populatsioonide puhul on see minimaalne. Sugudevahel ei ole alleelisageduste erinevusi – kui on siis võib see muuta alleeli sagedusi.
genotüübiga indiviide. ME. 3. Kuidas muudab positiivne assortatiivne ristumine alleelisagedusi? Kui ristuvad (lähedalt) suguluses olevad indiviidid, siis on tegu veresugulaste ristumisega ehk biparentaalse inbriidinguga. See suurendab tõenäosust, et järglaskond on homosügootsem, kui juhusliku ristumise puhul. Sest sugulased on juba definitsiooni kohaselt suurema tõenäosusega kandmas samalt vanemalt pärit alleeli. Selle tõttu on lähisugulaste vahel ristumine üks assortatiivse ristumise erijuhte. 4. Mida näitab fikseerumisindeks F? Mida näitavad indeksi positiivsed ja negatiivsed väärtused? F võrdleb, kui palju on tegelikus populatsioonis heterosügootsust võrreldes eeldatava heterosügootsuse hulgaga juhusliku ristumise puhul. Negatiivsed väärtused näitavad, et heterosüüte on ülehulgas. Positiivsed väärtused näitavad, et homosügoote on rohkem. ME. 5. Mida tähendab populatsiooni struktureeritus, mis seda võib üldiselt põhjustada? (Carolin)
annaabi.ee 
