Ei saa öelda, et ebaõnnestunult. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kirjeldab tüüpilist ja kurba juhtumit, kus traditsiooniline kultuurikood ei suuda enam inimesi mobiliseerida, sest uued efektiivsemad elatumismeetodid toovad endaga kaasa hoopis teise väärtussüsteemi ja elulaadi. Tavaliselt on sellised muutused tingitud kokkupuutest tehnoloogiliselt ja kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kultuuriga. Halbade asjaolude kokkusattumisel viib see nõrgema rühma assimileerumisele, aga ka õnnelikumal juhul toob endaga kaasa kultuuri põhiväärtuste üsna valulise ümberhindamise. Kivirähki auks tuleb öelda, et ta on ainuke kirjanik, kes püüdleb meie rahva vaimsete ühisnimetajate tabamise ning märgistamise poole. See on säärasel pragmaatilisel ajal, nagu meil parasjagu käes on, üks igati tänuväärne ettevõtmine. Möödanikku me eestlastena tagasi ei saa. Ei saa me tagasi isegi tõsiloolise ning faktiliselt korrektse ajaloolugemise juurde.
tegutsemiseks vajaliku elujõu. «Mees, kes teadis ussisõnu» kirjeldab tüüpilist ja kurba juhtumit, kus traditsiooniline kultuurikood ei suuda enam inimesi mobiliseerida, sest uued efektiivsemad elatumismeetodid toovad endaga kaasa hoopis teise väärtussüsteemi ja elulaadi. Tavaliselt on sellised muutused tingitud kokkupuutest tehnoloogiliselt ja kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kultuuriga. Halbade asjaolude kokkusattumisel viib see nõrgema rühma assimileerumisele, aga ka õnnelikumal juhul toob endaga kaasa kultuuri põhiväärtuste üsna valulise ümberhindamise. 3. ARVAMUSED Meelis Friedenthal Käesolevas ettekandes peatun esiteks kõige üldisemal "Mees, kes teadis ussisõnu" retseptsioonil. See näikse väitvat, et Leemet on kõigi segaduses ja kinnismõtetes vaevlevate tegelaste keskel üks väheseid, kes säilitab nn argitarkuse ja kes oskab käituda mõistlikult. Lihtsamalt öeldes, ta ei ole pettekujutelmade kütkes