Evolutsiooniliselt on veetaimed tekkinud maismaataimedest ning rohttaimed kujunenud puukujulistest vormidest (meenutage karboni ajastu metsi, millest tänapäevaks tunneme vaid enamasti rohtseid kollalisi, osjalisi ning sõnajalgu, samuti on peaaegu kõik paljasseemnetaimed puitunud tüve/varrega). Ökoloogilised rühmad. Ökoloogilised rühmad on samuti tekkinud kohastumusena keskkonnaoludele, peamiselt baseerub see loend taime assimileeriva osa kohastumustele: kserofüüdid (kseromorfsed, eukserofüüdid, sukulendid), mesofüüdid, hüdrofüüdid, hügrofüüdid. Eristatakse veel varjutaimi, mis kunagi ei suuda kasvada täisvalguse tingimustes (mitmed sõnajalad näiteks) ning liaane ja epifüütseid taimi. Liaanid on ronitaimed. Epifüüdid teisi taimi kinnitussubstraadina kasutavad taimed (ei tarvitse alati olla parasiidid!). ********************************************************************
fotosüsteemi. FS pigmendid paiknevad purpurbakteritel rakumembraani sopististel (neid nim kromatofoorideks). Rohelistel bakteritel paikneb osa pigmente klorosoomides. Need on valgulise 30 membraaniga põiekesed, mis paiknevad vahetult rakumembraani all. Klorosoomi ümbritseb ühekihiline membraan. Purpursed mitteväävlibakterid ja rohelised mitteväävlibakterid on eelistatult fotoorganotroofid. Nad kasutavad CO2 redutseerimiseks orgaanilisi ühendeid. Tavaliselt nad ka assimileeriva neid ning CO2 kasutavad ainult lisasüsinikuallikana. Anoksügeensed fotosünteesivad bakterid selle alusel kui suuri H2S c-ne anoksügeensed FS-jad taluvad, jagatakse nad väävli ja mitteväävlibakteriteks. Väävlibakterid taluvad kõrget H2S sisaldust ja mitte S-bakterid ainult madalat. Anoksügeensed FS-jad jagatakse: · Purpursed S-bakterid · Purpursed mitte-S-bakterid · Rohelised S-bakterid · Rohelised mitte-S-bakterid · Heliobakterid
Plus 80 juures on fotosüntees kuumavee-allikate vetikates. Meie taimede optimaalne fotosünteesi vahemik on 10 kuni 30 kraadi. Temperatuuri tõustes 10 kraadi võrra optimaalses vahemikus suureneb fotosünteesi saagis 1,5 2x. Lõunapoolt pärinevad taimed võivad vajada soojemaid temperatuure; 5.) kasvuperioodi pikkus- parasvöötmes määrav, aiedniku jaoks parim aasta, kus hakkab varajase kevadega ja lõpeb pika sooja suvega (selliseid aastaid tuleb harva ette); 6.) fotosüntees sõltub assimileeriva ja tarbiva osa vahekorrast- eriti selgelt näha linnades suurte puude tagasilõikamises (paljud ei talu tagasilõikamist). Linnas lisaks ka veel füsioloogiline stress; 7.) taimede mineraalne toitumine- Lisaks põhilistele toiteelementidele (N/P/K) on vaja mikroelemente (B, Cu, Co, Mn). Boori nt vaja õitsemiseks. Fotosünteesi kulg- jagatakse kaheks: valgusstaadium (fotofüüsikaline ja fotobiokeemiline faas) ja pimedusstaadium/pimestaadium. Valgusstaadium: 1
annaabi.ee 
