Sulgrakud ei tööta ning tavaline sulgumine ei toimi. 4 Passiivne avatud olek üle 40 C või siis kui K+ on liiga palju. Nii jäävad õhulõhed passiivselt avatuks. Transpiratsiooni sõltuvus välistingimustest: 1 Tuul intensiivistab 2 Transpiratsioon intensiivistub temp tõustes 3 Öösel on transpiratsioon vähemintensiivne. 9. Vee liikumine taimes. Lähi- ja kaugtransport. Juurerõhk. Gutatsioon. 1 Transpiratsioonivool juurtest ülesse 2 Assimilatsioonivool vastupidine. Org. aine kantakse taime teistesse osadesse. Teed: 1 Kaugtransport Suuremad vahemaad. Trahheedes, trahheiitides ja ksüleemis. Transpiratsioonivool kulgeb kuni 100 m kõrgusele. Vee tõusmist juurerõhu ja veepotentsiaali abil on võimalik seletada ainult rohttaimedel, põõsastel ja vähestel puudel. Lähitransport Lühikesed vahemaad. Suund ülespoole.Kui ülemises leherakus veepotentsiaal langeb, hakkab ta alumisest vett ära imema
liikumisel oluline roll ka anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete liigutamisel. Vee liikumine toimub sealjuures erinevates suundades kahe vooluna: 1) Tõusev vool e. transpiratsioonivool Juurtega saadud vesi ja selles lahustunud anorgaanilised ühendid liiguvad mööda ksüleemi e. puidu sooni taimes ülespoole. Nii varustatakse kõiki taimeosi kiiresti vee ja mullast võetud toiteainetega. Tõusev vool lõpeb vee transpiratsiooniga taimest. 2) Laskuv vool e. assimilatsioonivool Laskuva vooluga suunatakse taime maapealsetes osades moodustunud orgaanilised ühendid (eelkõige fotosünteesil tekkinud suhkrud) taime teistesse osadesse. Mida intensiivsem on fotosüntees, seda kiirem on ka laskuv vool. Vesi koos orgaaniliste ühenditega liigub floeemi e. niine sõeltorude kaudu allapoole. Transpiratsiooniks nimetatakse vee aurumist taime lehtedest välisõhku. Erinevalt tavalisest auramisest (evaporatsioon, näiteks veekogu pinnalt ) on õhulõhede kaudu
õhulõhed kinni. d) Passiivne avatud olek – muud ekstreemsed tingimused, nt kui õhutemp on liiga kõrge (üle 40) või kaaliumi üleküllus; regulatsioonisüsteem läheb rivist välja. Transpiratsiooni sõltuvus välistingimustest – tuul ja kõrgem temperatuur intensiivistavad protsessi. Tähtis roll valgusel ja temp. Öösel vähemintensiivsem. Eristatakse kaht peamist transpordi tüüpi: 1.Assimilatsioonivool – toimub üldiselt taime niineosas ehk floeemis suunaga ülalt alla, liiguvad suhkrud. 2.Transpiratsioonivool – toimub taime puiduosas ehk ksüleemis suunaga alt üles, liiguvad mineraalained ja vesi. Teed, mis tagavad nimetatud voolud on lähi- ja kaugtransport. Lähitransporditeed koosnevad sümplastist (lahustunud org. ained ja anorg. ained ja vesi), apoplastist (anorg. ioonid ja vesi) ja vakuoolist (vesi).
annaabi.ee 
