Kokkuvõte energiast ja selle saamisest jne ! Kõik organismid vajavad oma leutegevuseks energiat. ATP kui universaalne energia ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkude dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismis aine ja energiavahetuse, mille kaudu ta on seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemiline energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükoosil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP d ja 2 NADH molekuli. Tsitraaditsüklis
Kõik organismid vajavad oma elutegevuseks enegriat. ATP kui universaalne energi ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkudse dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismi aine- ja energivahetuse, mille kaudu ta on seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemilie aine energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli.
-) Püroviinamarihape moodustub glükoosi käigus. -) NADPH2 moodustub fotosünteesi valgusstaadiumis. * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus piisavalt olema: hapnikku. -) Fotosünteesi valgusstaadiumis eraldub: hapnik. -) Anaeroobsel glükolüüsil moodustub: piimhape. -) ATP kui universaalne ülekandja on kasutatav: assimilatsiooniprotsessides. -) ADP kui energia talletaja on kasutatav: dissimilatsiooniprotsessides. -) Autotroofide põhirühma moodustavad liigid, mis kuuluvad: taimeriiki. -) Ühe glükoosi molekuli aeroobsel lagundamisel sünteesitakse kuni: 38 ATP. -) Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on: ATP süntees. -) Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad: stroomas. -) Molekulaarset hapnikku on vaja: hingamisahela reaktsioonides. * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta)
Kõik organismid vajavad oma elutegevuseks energiat. ATP kui universaalne energia ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkude dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismi aine- ja energiavahetuse, mille kaudu on ta seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemilise energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli
organellid. Neil on ainult üks rõngaskromosoom. Lisaks sellele on bakteri tsütoplasmas mõned plasmiidid. Need koosnevad samuti DNA-st ning on peamiselt ainevahetusliku tähtsusega. Bakterid osalevad looduses toimuvas aineringes. Ühtlasi rakendatakse neid paljudes biotehnoloogilistes protsessides. RAKU EHITUS: joonis. 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS: Kõik organismid vajavad oma elutegevuseks energiat. ATP kui universaalne energia ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkude dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismi aine- ja energiavahetuse, mille kaudu ta on seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemilise energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli
ATP Universaalne energia salvestaja ja energiakandja kõikides elusorganismides · ATP molekul on keemiline ühend ribonukleotiid, mis koosneb: lämmastikalusest (adeniin) suhkrust (riboos) kolmest fosfaatrühmast ATP moodustub peamiselt fotosünteesi, hingamise, käärimise ja glükolüüsi käigus ATP molekuli salvestatakse energia, mis on vabanenud erinevates dissimilatsiooniprotsessides. Hiljem kasutatakse seda energiat erinevates assimilatsiooniprotsessides. · Ühe fosfaatrühma liitmisel ADP le salvestub 30 kJ energiat molekuli kohta (kJ/mol) · ATP võib oma ühe fosfaatrühma koos salvestatud 30 kJ energiaga anda mõnele teisele keemilisele ühendile, muutudes ise jälle ADP -ks NAD · NAD nikotiin/amiid/adeniin/di/nukleotiid · NAD on keemiline ühend, mis transpordib vesiniku molekule (vesinikukandja e vesinikusiduja)
süsiniku assimilatsioon ehk anorgaanilises aines oleva süsiniku sidumine orgaanilise aine koosseisu. ATP: Universaalne energia salvestaja ja energiakandja kõikides elusorganismides. ATP molekil on keemiline ühend ribonukleotiid, mis koosneb: lämastikalusest (adeniin); suhkrust (riboos); kolmest fosfaatrühmast. ATP moodustub peamiselt fotosünteesi, hingamise, käärimise ja glükolüüsi käigus. Tema molekul salvestatakse erinevates assimilatsiooniprotsessides. NAD: -nikotiin; amiid; adeniin; di; nukleotiid. Keemiline ühend, mis transpordib vesiniku molekule (vesinikukandja ehk vesinikusiduja). Fotosüntees: Jagatakse tinglikult kaheks etapiks: 1. Valgusstaadium (valguse olemasolu vajalik). Sadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud pimedusstaadiumi reaktsioonide läbiviimiseks. 2. Pimedusstaadium (valguse olemasolu pole vajalik). Saadakse orgaanilised ühendid suhkrud. Lähteained: CO2 ja H2O
annaabi.ee 
