Tänapäeva ühiskonnas võib kultuur erineda ka piirkonniti, nagu Eestis lõunaeesti kultuur ning isegi omaette inimeste gruppidel võib olla enda kultuur, nagu reivikultuur ja ärimeestel ärikultuur kindlad kombed ja tavad mille järgi ärimees peaks käituma. Kultuurid saavad üksteist ka mõjutada, näiteks võib üks kultuur teiselt kultuurilt kindlaid juppe laenata, kas sõnu, tähestikku, kombeid ja kõike muud. Väga laialdased laenud võivad aga viia kultuuri assimilatsioonini ehk teise kultuuri integreerumiseni või halvimal juhul akulturatsioonini ehk kultuuri hävinemiseni. Kultuurimõjud osalevad uue kultuuri tekkimisel ja kadumisel. Kultuuri saab hävitada veel läbi teise kultuuri vägivaldse peale surumise, seda võtet kasutati NSVL-i ajal, et luua nii-öelda ühtne Venemaa. Läbi venestamise on paljud rahvad kaotanud oma keele ning kultuuri. Iidsematest, hävinud kultuuridest saab
19. ja 21. sajandil. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Kultuur kujuneb sotsiaalse õppimise käigus. Kultuuri mõistet kasutatakse iseloomustamaks inimkogukonda, nt organisatsiooni, kus esiplaanil on ühised hoiakud, taotlused, väärtused. Erinevate kultuuride kokkupuuted, kultuurimõjud võivad viia kultuurilise assimilatsioonini (teise kultuuri sisse sulandumiseni) või akulturatsioonini (oma kultuuri kaotamiseni). Suuremas kultuuris (dominantkultuuris) eksisteerivat erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste gruppi nimetatakse subkultuuriks. Nii kõneldakse noortekultuurist, punk-kultuurist, linnakultuurist jm. Mitmekultuurilises ühiskonnas eksisteerivad selgelt eristuvad, keele ja päritolu või rahvusega seotud kultuurid. Selles mõttes on enamik tänapäeva riike mitmekultuurilised.
tänapäevakultuur jne. Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Pikemate perioodide puhul võidakse eristada kultuuriepohhe. Kultuuride omavaheliste mõjudena ehk kultuurimõjudena mõistetakse tavaliselt kultuurilaene (teisest kultuurist õppimist, teise kultuuri elementide kasutusele võtmist). Ulatuslikud kultuurimõjud võivad viia kultuurilise assimilatsioonini (teise kultuuri sisse sulandumiseni) või akulturatsioonini (oma kultuuri kaotamiseni). Kultuuriline ekspansioon on vägivaldne kultuuri pealesurumine. Kultuurimõjud võivad osaleda ka uue kultuuri tekkimisel ja kujunemisel. Kultuurilaen on näiteks Jaapanis kasutatav hiina kiri, kartuli kasvatamine Euroopas jmt. Kultuuriline assimilatsioon toimus näiteks liivlaste sulandumisel lätlaste hulka. Akulturatsiooni näitena tuuakse tavaliselt Ameerika indiaanlaste kultuuride hävingut.
annaabi.ee 
