nunnad-enamasti olid nad ametis kogudusevaimulikena, aga ka kõrgematel kiriklikel ametikohtadel. Kirik ja revolutsioon: 9.07.1789 nim Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. Veidi hiljem otsustati kaotada kirkukümnis, mis omakorda aitas talupoegi liita revolutsiooniga. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kiriku varanduste võõrandamiseks. Kiriku võõrandatud varandusest said nn rahvuslikud varandused, millest põhiosa moodustas maa. Kirikumaid kattevarjuna kasut lasti välja assignaate-riigivõlapabereid, mille pealt oli lubatud maksta 5% intresse aastas. Kirik ja kontrrevolutsioon: Tunnistati ainult kodanlikku abielu, kiriklik laulatus jäi igaühe eraasjaks, suleti enamus kloostreid, vähendati vaimulike arvu, vaimulikele määrati kindel palk ja nad pidid andma vande uuele korrale, mis tõi kaasa vaimulikkonna lõhenemise kuna enamik piiskoppe keeldus vannet andmast. Vastuhakanud vallandati, kuid nad jäid säilitasid mõju usklike seas ning etendasid
Majamärgid - kodanike vappidel Algul puudus tavaliselt kiri, 12. sajandist peeti vajalikuks omaniku nime Numismaatika (< kr. k numisma - raha, münt), münditeadus, ajaloo abiteadus, mis uurib mündindust ning münte kui rahakäibevahendid, pisiplastilisi kunstiteoseid ja epigraafilisi ajaloomälestisi. Numismaatika haru - faleristika - uurib ordeneid, medaleid ja märke, 20. sajandi algul eristus numismaatikast Bonistika - uurib käibelt kadunud booone, assignaate, obligatsioone, panga- ja kassatähti, paberraha kui finantsajaloo allikaid. Uuritavate müntide järgi liigendatakse ajaliselt (antiikn.) või geograafiliselt (bütsantsi). Peale müntide uuritakse vermimistempleid, kirjalikke allikaid, mündileide. Kaalutakse, analüüsitakse keemilist koostist, tüpologiseeritakse. Leidude leviku järgi saab teha majandusajaloolisi järeldusi. Teadus tekkis 18. saj. II p. mündikogumisest (J. H. v. Ekhel, Chr. M. Frähn, H. Grote).
annaabi.ee 
