Juhatavad igapäeva tööd riigikogus. 2) fraktsioonid: õhe erakonna saadikute rühm riigikogus, vabatahtlik, igal erak-l oma fraktsioon, kindlad veendumused. 3) komisjonid: 11- Keskkonna, kultuuri, maaelu, õigus, rahandus... neis vastavate kogemuste ja pädevusega in-d. 4) erikomisj: 3- Julgeoleku Asutuste Järelvalve erikomisjon, Riigieelarve erikomis. 5) parlamendirühm: (40-50)- Eesti- Austraalia parlam.r jne. suhtlevad eri riikidega, pädevad. 6) delegatsioonid: Nato Parlamentaarse assamble delg. seotud mõne rahvusvah org-ga, kus Estit esind. 7) ühendused: muinduskaitseüh, Kagu-eesti saadikurühm jne. SEADUSEELNÕU: võivad esitada: frakts-d, komis, üksik saadik, Vabariigi valitsus. VAsTUVÕTT: 3 hääletust, vastuvõetud seadus jõustub kui presid allkirjaga kinnitab, põhiseadusega vastuolus - tagasi parlamendile, parla ja presid vahel võib käia 3X, siis läheb õ Riigikohtule. PARLAM ÜL: kiinit
lahendamisel ja riikidevaheliste konfktide ja vaidlusküsimuste lahendamine. Loodi 26.juunil 1945, Eesti liitus 1991.a. Peasekretär – Antonio Guterres Euroopa Nõukogu – Asutati 5.mail 1945 Londonis, Eesti liitus 1993.a. Eesmärgiks on saavutada liikmesriikide vahel suurenat üksteisemõistmist ideoloogilstes, poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes küsimuste. Koostasid inimõiguste konvensiooni 1950.a. Juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamble ja Ministrite Komitee Euroopa Liit – Arenes välja Euroopa Söe- ja Teraseühendusest, mis loodi aastal 1950 9.mail, idee Robert Schumannilt; 1986.a sõnastati Euroopa Aktiga Euroopa Liit. Eesti liitus aastal 2004, liidus on 28 liikmesriiki. Eesmärkideks: ühendada Euroopa riike prkatilist koostööd tehes, tagada Euroopa kodanikele turvaline elu, soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust; mitu juhtimisorganisatsiooni: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu nõukogu, Euroopa
Presidendiks sai Napoleoni I vennapoeg II keisririik Napoleon III - president saatis laiali Rahvusassamblee ja sai Prantsusmaa ainuvalitsejaks. Üldine v III vabariik Ajutine valitsus – Rahvuslik kaitse (Pariisi linna saadikud) Riigipeaks sai Thiers Parlam asub Versailles Presidendil on suur võim, valitakse Saadikutekojaga ja Senatiühistungi Assamble Nationale (Saadik, Senat) 2 kojaline Üldine Koloniaalimpeerium Protektoraadi süsteem – välipoliitika kaitse Ministere des colonies – otsene haldamine IV vabariik Režiim on parlamentaarne Parlament kahekojaline Ülemkoda – Le Conseil de la République: Sarnaneb V vabariigi senatiga Uuendatakse kolmandiku osas iga 3 aasta tagant valijameeste poolt, kes ise valitud
annaabi.ee 
