või ,,Numbrid". Johnsi teoste alasti ja banaalne reaalsus mõjus väga sokeerivalt. Alates aastast 1961 hakkas ta kinnitama reaalseid objekte oma maalidele, mis on kokku maalitud meisterliku, abstraktset ekspressionismi meenutava pintslitööga ja peene värvimaitsega. Objektid on pärit igapäevaelust riierusesemed, nõud jms. Mõnikord olid need lisandid kolmemõõtmelised, nii et teos pole enam tasapinnaline. Selliseid teoseid hakati nimetama ASSAMBLAZIDEKS (kokkukogutud). Assamblaazikunst mitte ainult ei ähmastanud maalikunsti ja skulptuuri piiri, vaid seadis kahtluse alla ka elu ja kunsti piiri. ROBERT RAUSCHENBERG (s.1925) Kui Johnsi kunst ka hiljem on olnud askeetluseni napp, aga rafineeritud ja elegantne, siis Rauschenbergi loomingut võib iseloomustada sõnadega kuhjatud, ülikülluslik või barokne. 50-ndatel esines ta ühevärviliste lõuenditega alguses valgetega - mille ainsaiks
,,Numbrid". Johnsi teoste alasti ja banaalne reaalsus mõjus väga sokeerivalt. Alates aastast 1961 hakkas ta kinnitama reaalseid objekte oma maalidele, mis on kokku maalitud meisterliku, abstraktset ekspressionismi meenutava pintslitööga ja peene värvimaitsega. Objektid on pärit igapäevaelust riierusesemed, nõud jms. Mõnikord olid need lisandid kolmemõõtmelised, nii et teos pole enam tasapinnaline. Selliseid teoseid hakati nimetama ASSAMBLAZIDEKS (kokkukogutud). Assamblaazikunst mitte ainult ei ähmastanud maalikunsti ja skulptuuri piiri, vaid seadis kahtluse alla ka elu ja kunsti piiri. ROBERT RAUSCHENBERG (s.1925) Kui Johnsi kunst ka hiljem on olnud askeetluseni napp, aga rafineeritud ja elegantne, siis Rauschenbergi loomingut võib iseloomustada sõnadega kuhjatud, ülikülluslik või barokne. 50-ndatel esines ta ühevärviliste lõuenditega alguses valgetega - mille ainsaiks kujundeiks
annaabi.ee 
