luufiguuri muutus · suur pea suhteliselt väikese keha juures suurendab peavigastuste ohtu · suhteliselt väike keha võrreldes peaga ohustab pea kinnijäämist (näiteks rõdupulkade vahele) · lapse väiksed mõõtmed vähendavad tema märkamist sõidukijuhtide poolt · higinäärmete nõrk töö suurendab ülekuumenemisohtu kõrge välistemperatuuri puhul · õhuteede kitsus suurendab aspiratsiooniohtu; · väiksem lihasmass ei võimalda vastu hakata kurja koera rünnakule või külmkapis olles selle ust lahti lükata. Lapse veel piiratud intellektuaalse arengu tase on oluliseks vigastuste riski suurendavaks teguriks. Lapsel ei ole veel küllaldaselt teadmisi, kogemusi ning oskust ohtu ja enda võimeid hinnata. Laps ei õpi teiste vigadest, ta teeb neid ise. Seejuures võib ainus ebasoodne keskkonnategur, näiteks
Trahhea on lühike (vastsündinutel umbes 4 cm, 8-aastasel umbes 6 cm). Trahhea kitsaim koht on glottis’e all, sõrmuskõhre piirkonnas, lõdvem limaskest tursub seal eriti kergesti üles. 261 Mõlemad peabronhid asetsevad trahhea suhtes umbes 55° nurga all, aspiratsiooni ja ühepoolset intubatsiooni saab seega mõlemal küljel ühtemoodi teha. Köharefleksi ei ole veel täielikult välja kujunenud, mis suurendab aspiratsiooniohtu. Nende anatoomiliste iseärasuste tõttu hõlbustab maskiga hingamist oro- või nasofarüngaalne toru. Pea suuruse tõttu ei ole intubatsiooni jaoks peaalust tõsta vaja. Kuna lapse pea kipub aga küljele vajuma, on intubeerimise ajal abiks see, kui keegi juuresolijatest pea fikseerib. Väikelapse (kuni umbes 1. eluaastani) intubatsioon toimub pigem sirge larüngoskoobi keelega (Miller, Foregger), vanemate laste intubatsioon painutatud larüngoskoobi keelega (Macintosh)