Kõige rohkem tuge sai Andres Larka. Teise koha sai Johann Laidoner. Kolmas oli Konstantin Päts. Neljas August Rei. Kui valimised oleks toimunud, poleks Päts tõenäoliselt riigivanemaks saanud. Oli oodata, et ka riigikogus saavad enim kohti vabadussõjalased ja Eesti vabariigi loojate roll poliitikas oleks vähenenud. Valimisvõitlus oli räpane. Vabadussõjalaste võidu ennetamiseks tegi Päts kokkuleppe Laidoneriga ja 12. märtsil 1934 tehti riigipööre. Seal kasutati sõjakooli aspirante ehk õppureid ning kaitseliitu. Nad võtsid Tallinna enda kontrolli alla ja vabadussõjalasi hakati arreteerima. Seda põhjenduti sellega, et vabadussõjalased kavandasid riigipööret ja soovisid kehtestada diktatuuri. Artur Sirgil õnnestus põgeneda, aga 3 aastat hiljem 1937 kukkus ta segastel asjaoludel Lääne-Euroopas ühe hotelli aknast alla. Päts kui riigivanema kohusetäitja kehtestas dekreediga kuuekuulise kaitseseisukorra. Nii ei saa
valimistel hääli. Kuna K.Päts toetuseks oli kolmas, siis aprillis toimuvate valimiste juures saaks Pätsist riigivanem saada juurde hääli. 1934. a alguses K.Päts suutis veenda Laidoneri tegema koostööd vapside vastu. Päts oli ajutiselt Riigivanema asetäitja, siis 1934. 12. Märtsil viisid Päts ja Laidoner läbi riigipöörde, mis oli suunatud vapside vastu (et need võimule ei saaks). Riigipöörde teostamisel kasutasid ära sõjakooli aspirante(mehed, kes omandasid sõjakoolis haridust, aga pole saanud veel ohvitserideks), kes võtsid oma kontrolli lla riigikogu, valitsushooned ja asuti arrreteerima vapse neid süüdistati riigipöörde katses. Päts ja Laidoner olid võimul, seetõttu saidki seda teha. Esialgu kehtestati kuueks kuuks kaitseseisukord, siis selle tingimustes kogunemised ja meeleavaldused olid keelatud. Valimised, mis pidid aprillis olema, lükati edasi. 1934. Sügisel pikendati aastaks ja kuni 1939.
annaabi.ee 
