ajutist raha puudumist ei saa nimetada vaesuseks. Vaesust määratletakse puuduse ja vajaduste rahuldamatuse kaudu, millega seostuvad materiaalsete ressursside piiratus, kui ka ühiskonnas harjumuspäraseks peetavast elustandardist madalam tase. Vaesus iseloomustab ka vaese inimese positsiooni ühiskonnas ja seetõttu võib vaesteks lugeda ühiskonna sotsiaal-majandusliku kõige madalamatel kihtidel asuvad inimesed. Analoogiliselt võib vaesusena määratleda hälbekäitumist ja asotsiaalsust, mis võimaldab vaesteks lugeda alkoholi kuritavitajaid, uimastisõltlased, kodutud, kurjategijad jne. Eesti elanike elujärg on viimase kümnendi vältel muutunud dünaamililisemalt kui kunagi varem. Elujärje üldine paranemine tuleneb eelkõige makromajanduse arengust. Vaesust mõjutavateks teguriteks on tulude suurus, leibkkonna suurus, laste arv peredes, haridustase, laenukoormus, elamispiirkond, sugu, rahvus ja kodakondsus.
Kuigi enamasti tähendab vaesus raha puudumist või ebapiisavust, ei saa ajutist rahaprobleemi lugeda vaesuseks. Vaesus iseloomustab ka vaese inimese positsiooni ühiskonnas ja seetõttu võib vaesteks lugeda ühiskonna sotsiaal-majandusliku hierarhia kõige madalamatel kihtidel asuvad inimesed, sõltumata nende sissetulekutest või vajaduste rahuldatusest. Analoogiliselt võib vaesusena määratleda sotsiaal-kultuuriliste normide alusel defineeritud hälbekäitumist ja (või) asotsiaalsust, mis võimaldab vaesteks lugeda alkoholi kuritarvitajad, uimastisõltlased, kodutud, kurjategijad jne (6) Absoluutne vaesus on olukord kus inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vasuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks (6). Suhteline vaesus olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka