Valimisssteemid Majoritaarne ja proportsionaalne.Eestis kehtib proportsionaalne. On olemas ka hbriidne-nende kahe vimaluse kombinatsioon. Majoritaarse ssteemi puhul on ainult ks vitja valimisringkonnas. Majoritaarne ssteem jaguneb kaheks: 1.lihthlteenamuse ssteem-riik on jagatud nii mitmeks valimisringkonnaks kui mitu kohta on parlamendis.nt.Suurbritannias. Selle ssteemi puuduseks on see et palju hli mis antakse ei lhe ldse arvesse. 2.asoluutse hlteenamuse ssteem-kahe vooruline valimistessteem mis vib he vooruliseks saada ainult siis kui keegi saab esimeses voorus le 50% hli.Teises voorus saavad osaleda ainult need kandidaadid kes on esimeses voorus saanud kvoodi tis. Selle kvooditamise phjus on see et mitte killustada parlamenti-et sinna ei pseks vhempopulaarsed kandidaadid sisse.See kes nendest kige rohkem hli saab teises voorus see saab parlamenti.nt Prantsusmaa ja Soome.See kahevooruline ssteem tingib parteidele
Kõlbluse seisukohalt isiku vabadus ei tohi vähendada teiste isikute vabadust. Tasub meeles pidada, et isikul on küll valikuvabadus, kuid tal ei ole vabadust valida tagajärgi. Huvipakkuvaks käsitluseks on hinduistlik tees: vabadus on õigus teha vigu. Kujutades inimest areneva olendina, kelle teadvus areneb absoluutse tarkuse (jumaliku teadvuse) suunas[2], mõistame mida madalam on arengutase, seda rohkem tehakse vigu. Asoluutse tarkuse korral oleks inimene veatu. Vead võivad olla kahesuunalised – positiivsed ja negatiivsed. Positiivseks veaks on liigne headus, millega kaasneb ülepakkumine ja raisakamine, mis võib olla isegi ebamoraalne ja põhjustada halbu tagajärgi. Selliseks näiteks on liigselt hellitatud lapsed, kes jäävad füüsiliselt nõrgaks ja tahtejõuetuks. Negatiivsed vead on otsese kahjuliku mõjuga ja ebaeetilised, reiligioosse terminiga patt. Seega kiriklik patt on sisuliselt viga ehk
annaabi.ee 
