pöördenurga sooritab keha mistahes punktini kujutatud raadiusvektor ajaühikus. Valem: l r l (ühik 1rad/s) Asendades φ tema arvutusvalemiga, saame , kus võime t t t v asndada suurusega v. Seega saame seose nurkkiiruse ja joonkiiruse vahel: (kiiruse r avaldamisel v=ω·r) Tiirlemis-, pöörlemis- ehk võnkeperioodiks nimetatakse aega, mis kulub ühe tiiru, pöörde või täisvõnke tegemiseks. Tähis-T, ühik-1s. 2 r Keha kiiruse võib ühe ringi korral leida valemist v= ja nurkkiiruse valemist ω=
1) atmosfaaris on alati ka teisi gaase, 2) veeauru suhtelise osa s kasv on igal temperatuuril ja rohul piiratud veeauru kullastumisega, mille jarel veeaur hakkab valja kondenseeruma Kelvini temperatuuri puhul tuleb temperatuurist lahutada 273.15 K et saada Celsius. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand P=1/3 m*n *v2 millest v on molekulide ruudu keskväärtus. N- molekulide arv ruumiühikus =m*n ---- selle saab eelmisesse valmisse asndada T2=m2/m1*T1 Sellest näeme et kuna teise gaasi molekulid on raskemad , siis on ka tema temperatuur kõrgem. Kui niiskes ohus olevad veeauru molekulid asendada kuiva ohu koostisse kuuluvate raskemate molekulidega (lammastik, hapnik) ja vähendada molekulide arvu tiheduse ja rohu sailitamiseks, siis raskemate molekulide korral kujuneb korgem temperatuur vastavalt eelnevale valemile . Küllastava veeauru rõhk igal temperatuuril on oma teatud maksiaalne veemolekulide
annaabi.ee 
