maksid selle kasutamise eest renti. 2)mõisahärrus- suurem osa feodaali maast jäi tema mõisa maaks, kus talupojad pidid tööl käima talupojad said endale kasutamiseks väikese maalapi ja pidid suure osa talusaadustest ära andma. Talupoegade elukoha vahetuse takistamiseks muudeti nad sunnismaiseks e pärisorjadeks. Viikingid Viiking oli elukutse nimetus. Erinevad nimetused: 1)prantslased- normannid 2)venelased- varjaagid 3)bütsantslased. Varangid 4) sakslased- askemannid 5)inglased-taanlased 6)iirlased fingallid ; dubgallid Viikingite retked kestsid 8. saj teisest poolest 11. saj teise pooleni Põhjused: 1) halvad kliima tingimmused skandinaavias, mis ei võimaldanud rahvast ära toita. Pidevad näljahädad. 2) sellest tulenevalt otsiti paremaid elupaiku või käidi rüüsteretkedel röövimise eesmärgil 3) Kaubanduslikud eesmärgid-jõudsid välja Venemaale ja Bütsantsi
Oli 2 majandamis süsteemi. Mõisahärrus- suurema osa feodaali maast jäi tema mõisa maaks. Talupoeg sai endale kasutamiseks väikese maatüki. Rendihärrus- feodaal jagas kogu maa talupoegadele kes masksid selle kasutamise eest renti. Tlupoegade elukoha vahetuse takistamiseks muudeti nad sunnimaiseks ehk päris orjadeks. Viikingid Normannid prantslased kutsusid niimoodi neid. Varjaagid- venelased Varangid- bütsantsid Askemannid- sakslased Dubgallid-soomlased RETKED Kesksid 8 saj 2. poolest kuni 11saj 2 pooleni. 1. Põhjuseks- skandinaavia halvad kliima tingimused mis ei võimaldanud rahvast ära toitlustada oli ka pidevalt mingeid nälja hädasi. 2.Sellest tulenevalt otsiti paremaid elupaiku või käidi rüüsteretkedel röövimise eesmärgil. 3.Kaubanduslikud eesmärgid pärimis korraldus kus maa ja vara päris vaid vanem poeg ja teised pidid ennast ise kuidagi ära elatama.
annaabi.ee 
