*Kõrvalekalded loomulikust arengust. Ulakad lapsed; "head lapsed"; säravad, võimekad lapsed; *Iseloomujooned, mida taunime täiskasvanud, saavad alguse varases lapseeas. *Psüühiline põgenemine fantaasiamaailma, mistõttu lapsel kaob side reaalse eluga. Täiskasvanu, kes lapsega vähese tegutsemise pärast süütunnet põeb, võib hõlpsasti lapsele tema mängu järgneda, soodustades veelgi enam fantaasiasse süvenemist. *Tuleb tähele panna, kas laps elab oma energia välja igapäevases askelduses või ulmemaailmas uidates. *Psüühilised barjäärid. Võivad tekkida lastel, kes on kaua elanud fantaasiamaailmas ja sellest küllastunud. Nad tahaksid vabaneda oma kujutelmadest, kuid neil puudub oskus tõelisest tööst ja reaalse elu võimalustest osa saada. Ahvatlev ümbrus, innustav täiskasvanu ja esimene heaolutunne kordaminekust sillutaksid teed tasakaalustumise ja eneseleidmise suunas. *Muust maailmast eralduma kipuvad ka lapsed, kellel on olnud raskeid elukogemusi, saanud
hullumeelne. ,,Kui kena, kui imekena!" hõiskas ta rõõmu pärast, kui vürst käputäie riistu põrandale virutas. ,,Niisugust müra pole ma veel ühelgi ilutulestikul kuulnud!" Need sõnad räägiti saksa keeles ja sellepärast ei võinud vürst neist aru saada, aga ta kuulis uut häält ja vaatas tagasi. Ning nähes, et Ramilda seisab õnneliku näoga keset tuba ja vaatleb tema laastavat tegevust, tuli tal nagu aru uuesti tagasi ja ta peatus oma askelduses. ,,Veel kord!" palus Ramilda vene keeles. ,,See oli nii ilus: trrrahhh!" kiljus ta rõkatades. Aga vürst seisis kui uimane keset killustatud riistu ja ei liigutanud end. ,,Sina ära sega end minu asjadesse!" karjus proua Malmberg õetütrele. ,,Ei, armas tädi," vastas Ramilda. ,,Aga miks ta hakkas lõhkuma?" ,,Ei saanud süüa," vastas proua Malmberg. ,,Miks siis? Kas ei olnud või?" ,,Jäi hiljaks. Tema jääb alati hiljaks, aga minu majas peab kord valitsema," seletas pr. Malmberg.