Ainult hädavajalikuga leppiv inimene ei saagi mugavust hinnata, sest tal pole seda kunagi olnud. Ta võib arvata mugavusest mida tahes, aga tegelikult ta ei tea, sest pole seda kunagi kogenud. Kui aga rikas kaotab varad ja mugavused, on ta masendunud ja ei oska (ja ega eu tahagi) vähesega toime tulla. Ta on rikutud. Samas rikkus ei pruugi muuta inimest mitte mõtlevaks. Ta suudaks sama hästi arutleda filosoofiliselt kui vaesem askeetlikum filosoof. o Olen nõus Seneca seisukohtadega. Ta väidab, et mida rohkem inimene omab (enamasti materialistlikku), seda rohkem ihkab ta veel saada. Seneca räägib rahvale, et nad väldiksid seda, mis lihtrahvale meeldib ja mida juhus pakub. Et nad jääksid kahtlevaiks ja kartlikeks iga juhusest tuleneva hüve puhul. Et nad põlgaksid kõike, mis esineb ehte ja kaunistuse kujul. (Mõtelge sellele, et
tahtma. Kui inimene lepiks ainult hädavajalikuga, siis ei hindaks ta mugavust nii palju, et kui tal seda kunagi pole olnud, siis ei saa tal sellest kahju olla. Aga kui rikas kaotab oma varad, siis on ta masendunud ja ei oska vähesega toime tulla. Ta on rikutud. Samas rikkus ei pruugi muuta inimest mitte mõtlevaks. Ta suudaks sama hästi arutleda filosoofiliselt kui vaesem askeetlikum filosoof. o Olen nõus Seneca seisukohtadega. Sest ta väidab, et mida rohkem inimene omab (enamasti materialistlikku: raha, kuld, luksuslik elu), seda rohkem ihkab ta neid veel saada. Seneca räägib rahvale, et nad väldiksid seda, mis lihtrahvale meeldib ja mida juhus pakub. Et nad jääksid kahtlevaiks ja kartlikeks iga juhusest tuleneva hüve puhul ning et nad põlgaksid kõike, mis esineb ehte ja
annaabi.ee 
