Seedetrakti kaitsev lima on õhuke ja seetõttu tundlik erinevatele viirustele.Ema rinnapiimas olevad antikehad aitavad kaitsta seedetrakti. 2. Kirjelda helmintiaaside (askaridaas, enterobiaas) olemust. On haigus, mida põhjustavad inim- ja loomorganismis parasiteerivad ussnugilised ehk helmindid. Helmintoose ehk helmintiaase ehk soolenugilisi esineb lastel sageli. Askaridaasi tekitavad solkmed ehk askariidid (ussid on vihmaussi sarnased). Solkmed parasiteerivad peensooles ja võivad eluvõimelisena püsida aastaid. Enterobiaasi tekitajateks on naaskelsabad ehk enteroobiused. Parasiidid parasiteerivad peensoole alumises osas, jämesooles, Pärasooles. 3. Kirjelda lühidalt helmintiaaside etiopatogeneesi (põhjus ja tekkemehanism). Helmintiaasid on parasiitussid, mis tekitavad haigusi. Askaridaasi ehk solgestõbe tekitab limuksolge
nulliga. Nii võib loomadel väga harva esineda steriilseid triploide, kuid tetraploide ei 28 moodustu peaaegu kunagi. Polüploidsed loomad aga on alati steriilsed, sest neil ei arene normaalseid sugunäärmeid ja meioos on häiritud. Siia lisanduvad veel morfoloogilised väärarengud, mis kokku põhjustavad polüploidsete loomade halvema kohanemise ja nende hukkumise tavaliselt juba embrüonaalses staadiumis. Mõnedel selgrootutel loomadel (askariidid, vihmauss) tuntakse polüploidseid ridu. Polüploidsust esineb ka amfiibidel ja kaladel, samuti putukatel ja sisalikel. Polüploidsuse säilitamine nendel loomadel pole aga võimalik, sest polüploidsed isendid on sigimatud. Siidiussi autoploididel on emased sigivad, isased aga steriilsed. Imetajatel on avastatud triploidseid ja tetraploidseid sügoote, kuid need elavad ainult embrüonaalse staadiumi keskpaigani. Spontaansed (iseeneslikud) abordid imetajatel on
annaabi.ee 
