tarvis kaardiohvitseridest juhte. Kõrgema sõjaväelise haridusega oli vaid tosin eestlast. Viimaste hulgast tuli valida Eesti diviisi juhtkond. 23. detsembril 1917 asus Eesti diviisi juhtima alampolkovnik Johan Laidoner. Selleks ajaks oli sõjalis-poliitiline olukord Eestis äärmiselt keeruliseks muutunud. Rahvusdiviisi ülem pidi sõjaliste teadmiste kõrval ilmutama ka tõelist diplomaatilist talenti ja poliitilist asjatundmist. Laidoner oli harjunud delikaatsete probleemidega. Koos poliitiliste liidrite ja oma lähimate kaasteenijatega töötas ta välja tol hetkel ainuõige strateegia. Viimase võimaluseni püüti vältida relvakokkupõrkeid enamlaste ja Vene armeega. Ühtaegu valmistuti hetkeks, mil Saksa väed alustavad pealetungi, et siis interreegnumit kasutades võim üle võtta ja kuulutada välja Eesti Vabariik. Nagu teada, õnnestus see kava täielikult. Kui Saka väed 1918
Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus, kristalliseerunud intelligentsus aga kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Näiteks võib 20- aastane edukamalt kui 65-aastane lahendada mõlemale tundmatud olukorda, ent 65- aastane tuleb paremini toime nende ülesannetega, mis eeldavad asjatundmist ja kogemusi.[1;116] Osa teadlaste meelest saab intelligentsust käsitleda ainult paljude eri võimete kogumina. Mõne autori arvates võiks intelligentsuse tegureid olla koguni 150 ümber, ehkki neid ei ole praktikas suudetud eristada.[1;116] 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria Ameerika psühholoog Howard Gardner(1943) kirjeldab oma mitmese intelligentsuse teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on igaühel oma seaduspärasused ja loogika
Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus, kristalliseerunud intelligentsus aga kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Näiteks võib 20-aastane edukamalt kui 65-aastane lahendada mõlemale tundmatud olukorda, ent 65-aastane tuleb paremini toime nende ülesannetega, mis eeldavad asjatundmist ja kogemusi. Osa teadlaste meelest saab intelligentsust käsitleda ainult paljude eri võimete kogumina. Mõne autori arvates võiks intelligentsuse tegureid olla koguni 150 ümber, ehkki neid ei ole praktikas suudetud eristada. Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria. Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa: · Seesmine komponent inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info
annaabi.ee 
