Samas mõjub ootamatuna tõdemus, et Postimehest, kus oli ju üsnagi väljakujunenud muusikakriitiline insti- tutsioon, ei ole siinkirjutajal õnnestunud leida ühtki džässiteemalist kriitilist või analüüsivat kirjutist; üksnes mõned lühemad kontsertide eeltutvustused/reklaamid. Selles osas tunduvad Tallinna saksakeelses ajakirjanduses ilmunud üksikud džässikontsertide arvustused 258 olevat kirjutatud suurema objektiivsuse ja asjatundmisega – kui midagi ei meeldi, öeldakse see otse välja koos põhjendusega, samas ei olda ka kiitusega kitsid, kui on, mida kiita. Nii kirjutab Revalsche Zeitung 14. aprillil 1937 artiklis “Das zweite Jazzkonzert” (allkirja Kr., mida mainitud ka eespool, ei ole õnnestunud dešifreerida) P. Veebeli teisest džässikontserdist, analüüsides asjatundlikult nii kava kui teostust. Sama aasta 21. oktoobri
jooksul ägedat võit-lust, asus eranditult võõra rahva täieliku juhtimise all, kuna juudid ei ole ju sakslased, - seda teadsin ma nüüd lõplikult ja pöördumatult. Alles nüüd sain ma lõplikult teada, kes petab meie rahvast. Juba minu Viinis viibimise ainsast aastast piisas, et jõuda veendumiseni: mitte ükski tööline pole niivõrd piiratud, et teda ei saaks ümber veenda, kui temale läheneda parima asjatundmisega ja selgitada talle parima oskusega asja olemust. Aegamööda tutvusin ma hästi sotsiaaldemokraatliku õpetusega ja nüüd võisin ma seda teadmist võitluses oma veendu-muste eest hästi ära kasutada. Peaaegu alati saatis mind edu. Põhiosa massist oli võimalik päästa. Kuid ainult pika aja jooksul ja ülima kannatlikkuse hinnaga. Juuti aga ei saanud kunagi veenda lahti ütlema tema vaatest.
annaabi.ee 
