· vaatab läbi ja lahendab isikute avaldusi töökeskkonna küsimustes; · lahendab individuaalseid töövaidlusi seaduses ettenähtud korras. Tööinspektsioon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi saadustest, rahvusvaheliste konventsioonidest ja lepingutest, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, valitsuse määrustest ja korraldustest, sotsiaalministri määrustest ja käskkirjadest ning tööinspektsiooni põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest Tööinspektsiooni juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist sotsiaalminister. Tööinspektsiooni kohalikud Inspektsioonid asuvad kõigis maakonnakeskustes. Tööinspektsiooni struktuuriüksust juhib juhataja, kes vastutab struktuuriüksusele pandud ülesannete õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest. Tööinspektsiooni kohaliku inspektsiooni koosseisus on ka töö- vaidluskomisjon. mida juhib juhataja ja mis juhindub oma töös
ka kritiseeritud. Asi nimelt selles, et patsiendikeskse arstiõppe (kliinilise õppe) üheks alusepanijaks oli olnud juba Boerhaave Leidenis 17. sajandi lõpul. Siis võeti kasutusele ka termin kliinik (kr. k ,,voodi"). Arstiõppe minek haiglasse toimus kahesuunaliselt ühelt poolt otsisid ülikoolid enestele praktikabaase ning lõid sidemeid olemasolevate haiglatega. Teisalt tabasid haiglad ise soodsat konjunktuuri, ning asusid läbi viima erinevaid kursusi, mis mõnikord kasvatasid asjassepuutuvatest haiglatest hiljem isegi uued ülikoolid. (Üliõpilaste haiglasse (voodi kõrvale) toomises oli ka oma vaheastmeid 18. saj keskpaiku nt võisid (pidid) tudengid ost(m)a pileti haigla, st patsientide, külastamiseks.) Arstiõppes leidis Euroopas aset erinevaid suundumisi. Prantsusmaal läks pärast revolutsiooni arstiteaduse õpetamine samuti revolutsiooniliseks (,,loe vähem, tööta rohkem"). Hakati tegelema igasuguste ,,tavaliste" haigustega (arenesid seetõttu nt perkussioon ja
annaabi.ee 
