teostada usaldavas keskkonnas. Kontrollimine ei tohi jätta muljet, et seda teostatakse vaid selleks, kuna sind ei usaldata, vaid selleks et mõlemad pooled saaks tagasisidet. Liigne kontroll võib tekitada rahulolematust. Kuna enamasti saab kontrolli tulemusena selgeks, mis oli valesti või halvasti tehtud, aga õigesti ja hästi tehtu jääb varju, siis on kontroll tavaliselt ebapopulaarne ja tekitab asjaosalistes täiesti mõistetavalt ebamugavustunnet. Selleks, et kaastöötajad aktsepteeriks kontrolli kui Motivatsioon ja tööga rahulolu 14 arenguvõimalust või isegi abi, peab ta vastama mõningatele nõuetele. Taotlemata täiuslikkust, on nimetatud nõuded kokku võetud alljärgnevatesse teesidesse (Steiger 1997: 56-57): · kontroll eeldab erialast kompetentsust ja inimesetundmist. Ilma erialaste teadmisteta
“ Võtke endale aega käe hoidmiseks, või lihtsalt kellegi kõrval istumiseks. Ärge arvake, et peate oskama midagi öelda, kui olete üritanud kedagi rahustada. Püüdke vaikust sõnaohtrusega mitte ületada. Ärge öelge kunagi: „Ma tean, mida te tunnete.“ Ka siis mitte, kui olete asjaosalisena juba sarnases olukorras olnud. Karjumine, märatsemine, kangestumine või hüsteerilised reaktsioonid on normaalsed leinareaktsioonid, mis võivad teistes asjaosalistes hirmu ja ebakindlust tekitada. Lähedaste varustamine rahustitega ei ole mõistlik abi. Leinatööd raskendatakse, sest patsiendi surma ei tajuta teadlikult ja seetõttu ei suudeta sellega ka kaua leppida. Surmast teadlikuks saamine lükatakse ajaliselt tahapoole – faasi, kui toetus lähedaste või naabrite poolt enam vahetult kättesaadavad pole. Sageli on lähedastel vajadus surnut näha. Eelnevalt tuleks laip ekstubeerida, eemaldada kanüülid