„Kokkuvõte”. Sisukorras ja ka töö tekstis kokkuvõtte ette numbrit ei panda. Kokkuvõte koosneb reeglina kahest osast: 1. tööst tulenevad peamised järeldused; 2. soovitused (üldist edasise tegevuse suunda andvad) ja ettepanekud (konkreetsetele asjaosalistele adresseeritud). NB! Soovitused ja ettepanekud esitatakse esitatakse kindlas kõneviisis – töö autor on asja uurinud ja väljendab sellega oma veendumust soovituste ja ettepanekute asjakohasuses. Kokkuvõttest peab selguma, millise tulemuse andis iga töö sissejuhatuses püstitatud ülesanne ning milliste tulemuste ja hinnanguteni ühe või teise aspekti käsitlemisel jõuti. Kokkuvõttes ei tooda enam uusi, tekstis varem esitamata andmeid, samuti ei sisalda kokkuvõte viiteid varasematele tekstidele või kirjandusele. Järeldusena tuuakse välja töö kõige olulisemad tulemused (mis on hästi ja vajaks
Reeglid: Sisemise põhjendamise reeglid – sisemine põhjendus kujutab endast transformatsiooni õiguse sees. Aluseks on subsumeerimise redutseerimine süllogismile. Tegemist on otsustusnormi konstrueerimisega – elulised asjaolud (väike eeldus) tuleb paigutada abstraktse faktilise koosseisu alla (suur eeldus) et veenduda õigusliku tagajärje rakendamise asjakohasuses. Tegu on protsessi kirjeldamisega süllogismi kaudu ja abil. St et iga otsustust on võimalik rekonstrueerida süllogismiks siit tuleb esile vähemalt lähim õiguslik argument (suur eeldus), millele otsus tugineb. Väline põhjendamine (õigustus) – so juriidilise argumentatsiooni tõeline tegevusväli. Võib rääkida järgmistest reeglitest või vormidest: 1. tõlgendamine; 2
annaabi.ee 
