Aeg maha Tänapäeva inimeste elud kipuvad väga kiired ja ka stressirohked olema. Stress ei ole kunagi hea ja sellega võivad pikas perspektiivis kaasneda väga halvad mõjud vaimsele tervisele, vahest ka füüsilisele. Sellise asja vältimiseks tuleb leida ruumi enda toimetustes ja võtta aeg maha, kuid selle tegemine ei pruugi alati nii hea olla nagu see olla võiks, aga üldiselt on idee hea, eriti tervisele mõeldes. Kõige asjakohasemaks siin kohal on väga suur koormus igapäeva elus. Tuleb see koormus kas töölt, koolist või kuskilt mujalt. Muidugi ei loe see pisematele, kellel on aega küllaga ja ei ole muresid. Kuid vägagi loeb see suurematele ehk kooliealistele ja täiskasvanutele, kes peavad ajanappuse ja murede all alatihti kannatama. Üldiselt tullakse toime oma eludega, aga iga inimese eluteel tuleb hetki, kus enam ei jaksa lihtsalt. Sellisel hetkel tuleb teha otsus asju
Kuna normatiivsed argumendid võivad ennustatavaid emotsioone (nt paanikahooge) mõjutada, osutab see asjaolule, et inimesed püüavad viia oma emotsionaalseid reaktsioone kooskõlla nende arvates kohase või normaalse käitumisega (Baron, 1992). On ilmne, et osa meie ärevusest on õpitud. Kui leiame, et meie reaktsioonid on kohatud või irratsionaalsed, võime professionaalse abiga luua programmi, mis aitab meil oma käitumist asjakohasemaks ja kasulikumaks muuta. Ärevuse tunnetuslikud komponendid Hirmu ja ärevuse aktiveerimisel on suur osa tunnetuslikel teguritel. Maailma ähvardavana tajumine Mitmed erinevad uurimused näitavad, et ärevatel inimestel on kalduvus näha maailma ähvardavana. Negatiivne emotsionaalsus Negatiivne emotsionaalsus on meeleolu või eelsoodumus, mille domineerimine inimestel toob kaasa (a) tõenäolisema stressi ja rahulolu puudumise tegutsemisel, (b) tendentse rohkem oma ebaõnnestumistel peatuda,
annaabi.ee 
