eneseteadvustamine, arusaam sellest, et ta on isiksus oma õiguste, soovide ja tahtmistega. Laps on teadlikum kategooriatest mina ja minu, seetõttu katsetab ta täisasvanute reaktsioone ning seda, kuivõrd suudab ta kontrollida ja saavutada oma tahtmist. Selleealisele on iseloomulikud jonnihood ja emotsionaalsed puhangud, mis enamasti on siiski ajutised. Ta esitab küsimusi nii enda tegevuste kui ka teiste reaktsioonide kohta. Laps huvitub iseendast, oma teadmistest ja asjadevahelistest seostest. · Osaleb dialoogis: esitab küsimusi, väljendab oma soove ja vajadusi. 8 · Loeb peast või korda järele 1-2 salmilisi luuletusi. · Kasutab kõnes õigesti enamikku käändevorme · Areneb oskus hääldada pikemaid sõnu · Näeb ja leiab esemetes erinevusi · Rühmitab esemeid ühe sarnase tunnuse järgi hulgaks. · Mängib iseseisvalt aktiivse liikumisega mänge
Selles eas hakkavad lapsed rohkem koos mängima ning neile meeldib ühistegevus. Tekivad esimesed sõprussuhted nendega, kellega tihti koos ollakse; paljudel väikelastel on väljamõeldud sõber. Selleealisele on iseloomulikud jonnihood ja emotsionaalsed puhangud, mis enamasti on siiski ajutised. Ta esitab küsimusi nii enda tegevuse kui ka teiste reaktsioonide kohta. Laps huvitub iseendast, oma teadmistest ja asjadevahelistest seostest. 3. eluaastal ilmnevad komplekssed eneseteadlikud hindavad emotsioonid nagu uhkus , häbi , süütunne. Peaaegu iga lapse elus on momente, kui ta äkki muutub roosapõsksest võluvast põngerjast iseseisvaks ja sõltumatuks inimeseks. Üldjuhul toimub see muutus umbes kolmeaastaselt. Psühholoogid nimetavad seda keerulist perioodi kolmeaastase kriisiks. Võgotski kirjeldab peamisi sümptomeid, mis ilmnevad lapsel kolmeaastase kriisi perioodil alljärgnevalt: Negativism
annaabi.ee 
