Kõige vähem on õigustatud ühiskondlik sund nn isamaaarmastuse levitamisel sõdades osalemine, kus on ohvrid. Sõduritele tehakse ajupesu oma maa kaitsmise, isamaalisuse kohta. Vabaduse erisus hüvede vahel tuleb välja parimalt, kui üks inimene omab midagi kellegi teise arvelt, nt kasvõi toit, mis peaks olema üks miinimumvajadus ning hüve, nt tarkus, mida saab iseseisvalt õppida ning füüsiliselt kelleltki ära võtta. Õiglust tähendab demokraatias võrdsust- asjadeseis, mis tekitab vähim kadedust. Õigluseks ja võrduseks on vaja klassideta ühiskonda. Vaadete vabadus, inimese omadus pole hangitud teist inimest kahjustades. Vaba konkurents on ainus tee tõeni jõudmiseks. Iga inimene õpib endale huvipärast eriala ning seda tehes, ei kahjusta me teisi. Suurem vabadus on võimalik seal, kus kasvatakse ühesugust tüüpi iseloomudega ühiskonda. Vabaduse kindlustamiseks oleks hea variant leida inimestele sobiv haridus, mis ei soosiks rõhumist
12 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. “puudulikkust” kultuuriga, nii materiaalse kui ka vaimse kultuuriga. Ka Prometheus jagab midagi – nimelt loomupäraseid andeid erinevateks techne`edeks. Sealjuures jääb jagamisprintsiip samaks, mis Epimetheuselgi – ta ei jaga mitte kõigile võrdselt kõiki eeldusi, vaid üks saab loomupärase eelduse üheks loovaks tegevuseks, teine teistsuguseks. Selline asjadeseis muudab otstarbekaks tööjaotuse inimeste vahel. Pole otstarbekas, et igaüks valmistaks kõike eluks vajalikku endale ise, vaid hoopis efektiivsem oleks selline elukorraldus, kus igaüks spetsialiseeruks sellele tegevusele/tööle, mille jaoks tal on parimad loomupärased eeldused. Hiljem oma töö saadusi üksteisega vahetades saaksid aga kõik vajadused kõigil rahuldatud ja elualahoid oleks tagatud paremini, kui püüdes kõike vajalikku endale ise luua.