väikestele kui ka suurtele lastele ja liivakastid jnejne. See kes sellele pargile rohkem tähelepanu pööras,sellel inimesel on ka rohkem ideid vastava pargi kohta. Kaheksandas punktis ,,Refleksiooniideed tekivad hiljem, sest nad nõuavad tähelepanu" ütleb Locke seda,et omaenese reflekteerimine ei tekita vaimus piisavalt muljeid ja et välised asjad on huvitavamad ja vaim soovib neid ka märgata. Tänu sellele ei jää sisemiste asjadea reflekteerimiseks aga piisavalt tähelepanuvõimet ja sellepärast oleks vaja ennast välistest asjadest eraldada.
7. Mäng ja keel nende seos ja tähtsus. Mängus täiustub lapse kõne, muutub rikkamaks, sõnavara laieneb. Garvey, Bateson uurisid: *mängus kõnelemist mõjutavad erinevad m/asjad. *mängus esineb kahesugune suhtlemine mänguline ja realistlik. *lapse arenus on olulised mitmed sõnamängud, sõnaloomis-riimid. *erinevas eas lapsed mängivad ja kõnelevad erinevalt. *kui lapsed mängivad realistlikke m/asjadega, siis on nende mängu teema seotud m/asjadega. Mäng üldistatud m/asjadea on mitmekesisem, sest lapsed kõnelevad siin rohkem. *3,5 a.-l on tähtis eakaaslasega mäng. *kuni 2-a.-le lastele on täiskasvanuteosa mängus vajalik, see aitab kaasa keele arengule. *mäng fantaasiarkaste m/asjadega mängu nukk, dinosaurused, see kõik viib fantaasiarikaste teemade juurde.Garvey, Batesoni uurimus: Mängus kasutavad lapsed kahte liiki suhtlemist: *mängulist, näilist, kujuteldavat. *metakommunikatsiooni e. realistlik. 8. Mäng ja tunnetusfäär
annaabi.ee 
