Loodi Eesti Üliõpilaste Selts, mida saksa üliõpilased ei tunnustanud ja taga kiusasid. EÜS valis oma lipuvärvideks sinimustvalge. Lipp õnnistati Otepää kirikus 4. juunil 1884 a. Peagi sai sinimustvalge lipp laiemalt tuntuks ja muutus kogu Eesti sümboliks. Rahvusliku teatri ajaloo alguseks peetaks 1870, mil Tartu "Vanemuises" etendus Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg". See etendus pani aluse järjepidevale eesti teatrile, mis esialgu tugines asjaarmastajatel. 1871. aastal toimus esimene eesti teatrietendus Tallinnas "Estonias", seejärel paljudes Eesti linnades ja ka maakohtades. 1880. aastal algas Eestis venestusaeg, millega Vene tsaarivõim püüdis vähendada baltisaksa mõisnike võimu Eestis. Koolid ja riigiasutused muudeti venekeelseks, hakati aktiivselt levitama vene õigeusku. Venestuspoliitika takistas igati rahvuslikke organisatsioone ja ajakirjandust. Sai selgeks, et Eesti rahvusliikumine ei saa oma
Berg tegutses Viinis, aga „Wozzecki“ esietendus oli Berliinis 1925. Ajastuooperit iseloomustab: • Objektiivsus • Toimuvasse suhtutakse distansiga • Jahe elegants • Ei taotletud individuaalsust 11 • Uusasjalikkus (kunsti peab saama tarbida) Saksa keeles: Neue Sachlichkeit • Tarbemuusika (Heliloojad kirjutasid teoseid, mida oleks võimalik ka asjaarmastajatel esitada) • Kaasaegsete tehniliste vahendite kasutamine • Kasutatakse kabaree- ja revüüooperit, džässmuusikat. • Stseenide simultaansus Minevikust hakati väärtustama Mozartit, keda võeti eeskujuks ooperite kirjutamisel (Sealt leiti kergust, vormiselgust, elegantsi). Ferrucio Busoni (1866–1924) Itaalia helilooja, pianist Tema oli üheks juhtkujuks selliste ideede kujunemisel. Tegeles uuenduslike ideedega muusikas, uue esteetika otsingutega (I MS paiku).