ilutsemine. Too välja tähtsamad saavutused (väh. 3, võib ka rohkem) · Eesti rahvaviiside kogumise algatajaid · Töötas eesti keele lektorina · Andis välja ajakirja ,, Laulu ja mängu leht", mille osaks oli ka eestlaste muusikaalane harimine. 9. Nimeta esimesed ,,asjaarmastajad" heliloojad Eestis. (väh. 4) Millal nad tegutsesid ja miks neid nimetatakse ,,asjaarmastajateks"? o Aleksander Kunileid (1845-1875). Kunileidu võib pidada rahvusliku koorimuusika rajajaks. o Aleksander Eduard Thomson (1845-1917). o Friedrich August Saebelmann (1851-1911) o Karl August Hermann (1851-1909) 10. Miks oli saj. vahetusel Peterburg eestlastele sobivaks paigaks ning miks eestlased läksid sinna muusikat õppima? Millisel erialal said hariduse eesti esimesed kutselised muusikud?
Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. 9. Iseloomusta eesti esimeste asjaarmastajate heliloojate loomingut, nimeta teoseid. Miks neid nimetatakse asjaarmastajateks? (4 heliloojat, igaühest eraldi) Aleksander Saebelmann-Kunileid- Aleksander Saebelmann-Kunileid oli helilooja, koorjuht ja pedagoog, üks eesti esimesi muusikaharidusega heliloojaid, Friedrich Aleksander Saebelmanni vend. Kunileid on Carl Robert Jakobsoni poolt antud heliloojanimi, mille all Saebelmann ongi saanud üldtuntuks. Kunileidi esimesed ja ta kõige tuntumad laulud "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" (mõlemad Lydia Koidula sõnadele) põhinevad soome
annaabi.ee 
