folklooriainelisi rahvaraamatuid. 1904. aastal asus rahvaluuleteadlane Oskar Kallas üliõpilaste abiga üles kirjutama eesti rahvaviise. Rahvakunsti- ja käsitööesemete kogumist korraldas Kristjan Raud. Need nn vanavara kogud said aluseks Eesti Rahva Muuseumile (1909). 19. sajandil olid eesti kultuurielu kandvaks jõuks väheste tippharitlaste kõrval peamiselt külakooliõpetajad, köstrid ja vallakirjutajad, kelle tegevus jäi heast tahtest hoolimata ikkagi asjaarmastajalikule tasemele. Esimeste eesti kunstnikena asusid kodumaal tööle vennad Paul ja Kristjan Raud ning Ants Laikmaa. Viimane asutas 1903. aastal Tallinnas, K. Raud järgmisel aastal Tartus ateljeekooli. Peatselt hakati korraldama juba eesti kunsti ülevaatenäitusi (esimene 1906). Kiire arengu tegi läbi teatrielu. Tartu "Vanemuise" seltsis pikka aega (1878-1903) küllaltki menukalt tegutsenud August Weira näitetrupp jäi küll ajast maha, kuid peale uue teatrihoone
Bornhöhe: "Tasuja", "Villu võitlused", "Vürst Gabriel". Jaak Järv: "Vallimäe neitsi", "Ristitütar", "Karolus". 16 Andres Saal: "Aita“ „Leili“ „Vambola“ „Hilda". VIII Eesti ajalookirjutus 19.saj lõpul-20 saj algul Senine rahvusromantiline suund, millele pandi aluse Jakobson ja Hurt, hakkas 19.sajandi lõpust diferentseeruma, jäädes siiski veel asjaarmastajalikule tasemele: 1) Kultuuri ja kirikulooline suund Jaan Jung oli eesti koolmeister, helilooja ja harrastusajaloolane. Ta tegutses aktiivselt eesti rahvuslikes seltsides: oli Eesti Kirjameeste Seltsis, Eesti Aleksandrikooli abikomitees, tegi kaastööd "Eesti Postimehele" ja "Sakalale". Andis esmakordselt välja ka eestikeelse Läti Henriku kroonika! Tegi kaastööd teiste, ka baltisakstega, näiteks Hausmanniga
annaabi.ee 
