............. 23 2 SISSEJUHATUS Schulz von Thun on öelnud: “Sõnumil on mõte ainult siis, kui teine seda taipab.”, seega tekstid peavad olema kohandatud lugejaskonnale. Eriti tähtis on see kirjutiste puhul, mis on suunatud väga paljudele ja erineva taustaga ühiskonnaliikmetele. Avalikus ja ametlikus suhtluses loodavad tekstid on mõeldud just eelpool nimetatud sihtgrupile ning kuna nendes tekstides kasutatakse asjaajamiskeelt, siis töö keskendub just sellele keelevariandile. Teema on mulle oluline, sest tööl puutun kokku igapäevaselt asjaajamiskeelega ning selle keelevariandi probleemidega. Seminaritöö eesmärk on: – anda lühiülevaade eesti asjaajamiskeele kujunemisloost ning selle rollist Eestis; – iseloomustada eesti asjaajamiskeele stiili; – välja tuua eesti asjaajamiskeelele kehtestatud nõuded;
Olukord jäi samaks ka Nikolai I ajal. Aleksander I ajal said mitmed impeeriumi äärealad küllalt suure poliitilise autonoomia. Viini kongressi otsusega loovutati suurem osa Varssavi hertsogiriigist Venemaale. Loodi venemaaga personaalunioonis olev poola kuningriik. Venemaaga liideti ka Soome. Nikolai I ajal hakati vene äärealadel rakendama venestamispoliitikat - tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade autonoomia ja eripärade kaotamiseks. Selleks püüti vene keelest teha asjaajamiskeelt, levitada vene õigeusku ja venekeelset kooliharidust.
süüdistasid Peeter I selles et ta katkestas tsaaririigi eripärase arengutee ning kehtestas vene rahvale lääne kombed. Slavofiilid olid isevalitsuse pooldajad. Läänlased olid veendunud et Peeter I päästis Venemaa, nende arvates tuli venemaad reformida, et seal kehtestada kodanlik monarhia Nikolai I ajal hakati vene äärealadel rakendama venestamispoliitikat - tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade autonoomia ja eripärade kaotamiseks. Selleks püüti vene keelest teha asjaajamiskeelt, levitada vene õigeusku ja venekeelset kooliharidust. Pärisorjuse püsimine 19 saj. Pärisorjuse püsimine takistas ümberkorraldusi, pingestas sisepoliitilist olukorda ja heitis välismaa silmis isevalitsusele halba varju. Aleksander I püüdis pärisorjust kaotada kuid aadli vastuseisu tõttu jäi see tegemata, erandiks vaid Balti kubermangud, kus pärisorjus 1816-1819 kaotati. Olukord jäi samaks ka Nikolai I ajal.
annaabi.ee 
