soome kirjandust. Tema eestindatud Aleksis Kivi "Seitse venda" on meie tõlkekunsti tippe. Tuglase "Lühikest eesti kirjanduslugu" kasutati aastaid Soome ülikoolides õpikuna. Kkaks Soome kirjandusorganisatsiooni valisid ta oma auliikmeks ja 1982. aastast tegutseb Helsingis eesti kultuuri huviliste soomlaste asutatud Friedebert Tuglase Selts. Oma elu lõpukümnendil oli Tuglas kõigist kõige lugupeetum kirjanik, eesti kultuuri järjepidevuse elav sõmbol. Viimasel eluaastal asitas ta kirjanduspereemia, sealjuures eraisikuna, mis oli nõukogude süsteemis ennekuulmatu. Pärast surma nimetati see F. Tuglase novelliauhinnaks. Maja Tallinn-Nõmmel, kus ta elas 1944. aastani, toimib väärika ning armastatud kultuuriasutusena. Tuglase loomingu koguaeg on (trükidebüüdist alates) 70 aastat. Loomingu all mõistis ta ise vaid ilukirjandust ja see moodustab tema avaldatust veerandi. Ta polnud Vilde või Tammsaare viljakusega spontaanne talent
Võeti vastu 2-7-aastasi lapsi, kes käisid seal aastaringi 6 päeva nädalas. Vanemad tõid neid ja viisid, lapsed sõid 3 korda päevas, käisid õues, tegelesid õppimisega, nooremad magasid. Esimesed lasteasutuste rajajad ja lasteaednike koolitajad Eestis olid peamiselt sakslastest eraisikud ja seltsid. 1860 Diakonisside Selts asutas Tallinnas lastehoiu asutuse nim ,,väikelaste kool." Mõeldud 6- 10-aastastele lastela ja õpetus toimus kristliku kasvatuse põhimõtete alusel. 1863 asitas sama selts väikelaste õpetajate kooli, kus diakonissidele anti nii teoreetilist kui praktilist koolitust. Osad saadeti Saksamaale omandama kutselise lasteaedniku haridust. Esimene eestalasest kutsega lasteaednik oli L. Rütel, kes asus tööle 1897. 19. saj. avati mitmetes Eesti linnades lastehoide. 1892 asutati Sindi lasteaed, mis on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud lasteaed. Lasteaedade kasvatustegevus järgis eelkõige kristlikke põhimõtteid. Ka mõisate juurde tekkisid lastehoiud
annaabi.ee 
