Mõõtkava Mõõtkava näitab kui palju on tegelikke suurusi looduses kaardil vähendatud. Mõõtkavasi on kolme tüüpi: *Arvmõõtkava näit. 1: 85 000 000 *Võrdlusmõõtkava näit. 1cm 850 km *Joonmõõtkava näit. Kompass ja asimuut Kompass on abivahend põhja/lõuna suuna määramiseks. Põhjasuuna asimuut on 0. Asimuusiks nimetatakse nurka mis jääb põhjasuuna ja meid huvitava objekt suuna vahele. Ajavööndid Vööndiajaks nimetatakse ühes ajavööndis kehtivat kellaaega, mida arvutatakse selle vööndi keskmise meridiaani järgi. Maakeral on 24 ajavööndit, neist läänepooole (<) liikudes tuleb kell tagasi keerata, Idapoole (>) liikudes kella edasi kerida. Liikudes üle kuupäevaraja läänest itta jõuad samasse päeva. Liikudes üle kuupäevaraja idast läände jääb üks päev vahele.
maapinna punkti geograafilised koordinaadid referentsellipsoidil ja kõrgus selle pinnast. · Ristkoordinaatsüsteem e. Descartes` koordinaatide süsteem affiinne koordinaatide süsteem, mille puhul koordinaatteljed on teineteise suhtes risti. Euroopas X telg (abstsisstelg) ühildatud meridiaaniga, Ameerikas aga paralleeliga (horisontaalse koordinaadiga kaardil). · Mercator mõtles välja silindrilise projektsiooni, mis ei tekita nurgamoonutusi ja mõõtkava on igas punktis asimuudist sõltumatu. · O-süsteemi kaardid 6 kraadi laiused tsoonid Gauss-Krügeri projektsioon. o Vastab topokaardi reeglitele · C-süsteemi kaardid - 3 kraadi laiuste ,,nihutatud" tsoonidega. Vormistuses puuduvad asukohamäärangud. · Eestis kasutatavad koordinaatsüsteemid o L-EST`92 (L-EST) Eesti põhiline riiklik ristkoordinaatsüsteem (Eesti põhikaardi oma). Koordinaatide lähtepunkt on võetud nii, et baaskaardi ja
sin A = . cosh Asendades saamegi: h = cos sinA t . 21 Saadud valemit uurides võib järeldada: 1. Poolustel ( = 90°, cos = 0) taevakehade kõrgus ööpäevase liikumise tagajärjel ei muutu. 2. Ekvaatoril ( = 0°, cos = l) sõltub kõrguse muutus ainult taevakeha asimuudist. Kõrgus muutub kõige ebaühtlasemalt. 3. Kõrguse muutus on suurim 1.vertikaalil ( sinA = 1) Meridiaani läbimisel taevakeha kõrgus ei muutu (sin A = 0). Meretabelites (MT tab. 15a) on välja arvutatud kõrguste muutused 1 minuti jooksul valemi h' = 15cos sinA järgi (1 ajaminut võrdub 15 kaare-minutiga). Tabelisse minnakse laiuskraadi ja asimuudiga ning tulemust kasutatakse kõrguste mõõtmise täpsuse hindamiseks ja ülesannete koostarniseks.
alus,C-pinnase ruumerisoojus,-pinnase soojusjuhtivus,-temp.kõikumise perioodi pikkus.Pinnase temp.ööpäevane ja aastane käik ja seda mõjutavad tegurid:Päikesepaistelisel päeval tekib maapinnalähedases kihis t0 profiil,mida nim.insolatsiooniliseks.Selgetel öödel toimub maapinna tugev radiotsiooniline e kiirguslik jahtumine.Pilvisuse olemasolu vähendab temp.kõikumisi maapinnal.Pinnase soojenemine ja jahtumine sõltub oluliselt reljeefist,nõlvade asimuudist ja kaldest.Taimkate varjab maapinda,neelates olulise osa langevast päikesekiirgusest.Veekogude soojenemine ja jahtumine: SOOJAL AASTAAJAL soojeneb veekogu pinnalt. Pindmistes kihtides on vesi soe, veekogu põhjas on vesi külm. Vee ringlemist ei toimu. Ainult lained segavad vett. Soojus kandub ülalt alla pikkamööda ja sügaval soojeneb vesi väga aeglaselt. KÜLMAL AASTAAJAL jahtub vesi pinnalt. Külm vesi on raskem kui soe ja hakkab allapoole vajuma. Altpoolt üles
· Tabelinurk teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. Taandamine toimub analoogiliselt rumbiga Asimuudi ja direktsiooninurga on mõlemad horisontaalnurgad, mida mõõdetakse päripäeva. Direktsiooninurka saab arvutada magnetilisest asimuudist. Meridiaanide koonduvus on ida suunas positiivne ja lääne suunas negatiivne, st kui sihtpunkt T ja seisupunkt K geograafiliste pikkuste vahe dL on positiivne, siis on ka meridiaanide koonduvus positiivne, ja kui see vahe on neg., siis on ka meridiaanide koonduvus negatiivne. 14. Geodeetiline otseülesanne
annaabi.ee 
