projektsioonides. Siia alla kuuluvad ka: Ekvidistantsed projektsioonid – õigepikkuselised. Projektsioon on pikkusmoonutusteta kui projektsiooni keskpunktist suvalisse punkti kaardil tõmmatud jooned on õige pikkusega. Mõõtkava on ühel peasuunal konstantne. Õigenurksed projektsioonid – projektsioon ei põhjusta suunamoonutusi, kui asimuudid jäävad õigeks kõikides suundades. 15.Millised on kaardiprojektsioonide põhijaotused projektsioonipinna kuju järgi? Koonilised Silindrilised Asimuudilised pseudo Koonilised pseudo Silindrilised 16.Millised on koonilise komforse polaarprojektsiooni mõõtkavale iseloomulikud muutused projektsioonidel puuteparalleelil ja lõikeparalleelidega? Liikudes parallelilt φ0 (puuteparalleel) põhja või lõuna poole,mõõtkava n suureneb Liikudes ühest lõikeparalleelist teise suunas,mõõtkava n algul väheneb ,liikudes aga veel edasi suureneb .17.Milline on koonilise polaarprojektsiooni meridiaanide ja paralleelide kuju?
1) Koonilised projektsioonid. Kooniliste projektsioonide puhul projitseeritakse Maa sfäär või ellipsoid kas puutujakoonusele (joonis 5.1 a/lk 63) või lõikajakoonusele (joonis 5.1 b/lk 63). Koonilised projektsioonid jagunevad polaar- (joonis 5.2 / lk 64), kald- ja põikprojektsioonideks. Esimest kasutatakse ka ellipsoidi projektsiooni puhul, viimase kahe korral leotakse Maa üldjuhul sfääriks ning neid kasutatakse vähem. (lk 63) 2) Asimuudilised projektsioonid. Asimuudilised projektsioonid jaotuvad nagu koonilisedki polaar-, kald- ja põikprojektsioonideks, kusjuures Maa loetakse harilikult sfääriks raadiusega R. Polaarprojektsioonis koosneb normaalvõrk meridiaanidest ja paralleelidest. Asimuudilistes polaarprojektsioonides kujutavad meridiaanid ühes punktis lõikuvate sirgetena, mille lõikenurgad võrduvad vastavate geograafiliste pikkuste vahega. Paralleelid on
põhiliselt normaal (polaar) e. püstsilindrilist projektsiooni. Silindrilises polaarprojektsioonis on meridiaanid paralleelsed sirged, mille kaugused üksteisest on proportsionaalsed geograafiliste pikkuste vahedega. Paralleelid on meridiaanidega ristuvad sirged. 15. Projektsiooni määramise etapid. 1. otsustatakse vaatluse abil, millisesse projektsioonisüsteemi (koonilised, silindrilised, asimuudilised, polükoonilised jms) võiks projektsioon kuuluda. 2. kui suudeti süsteem kindlaks teha, tuleb sooritada mõõtmised, mille abil saab määrata projektsiooni grupi (konformne, ekvivalentne, konventsionaalne) 3. siis määratakse vaade (polaar-, kald- või põikprojektsioon). Kui vaade pealevaatamisel (maailmakaardid) ei selgu (Eesti kaart) siis mõõtmiste abil selle määramine on keerukas. Mõõtmiste käigus tuleb kindlaks teha:
annaabi.ee 
